Neiuke läks roosiaeda

Kolmas osa nn Kaldametsa triloogiast, mis on Krusteni pagulasaja kõige erakordsem teos. Kujutatakse Kaldametsa aedniku perekonnalugu. Kui 1905. aasta revolutsioon tervikusse lööb ainult mõra, siis järgnevas mullistuses hävib ta rohtaed ja endine maailm otseselt ning sümboolselt. Aedniku süda aga jääb oma elutöö varemete juurde, temast pole uue aia asutajat. Teos on kirjutatud südamliku osavõtuga vana aedniku saatusest, kelle kuju jääb lõpuks helendama nagu ehakumas, mida valguse ja varjudega mõjuvalt mängiv kirjanik talle ja teistelegi laseb langeda.