Vestlusi religioonist ja teadusest

Te kõnnite suure linna tänaval. Vaadake ringi. Tehased, vabrikud, majad, trollibussid, trammid — kõik, mis teid ümbritseb, on loodud inimese kätega ning poleks mõeldav ilma teaduse igakülgse arenemiseta ja praktilise rakendamiseta.

Kõige selle taga peitub kümnete teadusharude esindajate töö, miljonite inimeste töö, kes õpivad tundma teaduse saavutusi ja rikastavad tehnikat.

Siirdume nüüd linnast väljade avarusse, kus meie pilku rõõmustab kuldkollane vili, ääretud maisipõllud ja valge puuvillameri. Et aretada nende kultuuride saagirikkaid ja haiguskindlaid sorte, oli vaja teadlaste — bioloogide, geneetikute ja selektsionääride suuri pingutusi. Et kasvatada ja säilitada head saaki, oli vaja väetisi ja erilisi aineid, mis hävitavad umbrohtu ja taimekahjureid, s. t oli vaja keemiateaduse ja -tööstuse saadusi. Saagi koristavad aga masinad — traktoritega ja iseliikuvate šassiidega veetavad haake- ja rippviljalõikajad, kombainid. Kõik selle on loonud insenerid, konstruktorid ja töölised, tuginedes teadusliku mõtte arvukatele saavutustele ja rahva töökogemustele.

Isegi vähestest näidetest piisab, et veenduda: kogu tänapäeva inimese elu, kogu kaasaegne tootmine — tööstus ja põllumajandus, ehitus ja transport — põhineb teaduse saavutustel. Mitte juhuslikult pole NLKP programmis öeldud, et meil muutub teadus otseseks tootlikuks jõuks.