Novelliraamat. Eesti nõukogude novelli antoloogia

„Novelliraamat. Eesti nõukogude novelli antoloogia“ on mahukas kogumik, mis toob lugejani läbilõike eesti nõukogude proosast lühijutu vormis. Väljaanne sisaldab 33 novelli tuntud ja vähem tuntud autoritelt ning on varustatud lühikeste biograafiliste andmetega, mis aitavad paigutada tekstid laiemasse kirjanduslikku ja ajaloolisse konteksti. Kogumik kajastab eri põlvkondade autorite loomingut ning pakub laia teemadevalikut alates sõja- ja tööelust kuni psühholoogiliste ja filosoofiliste mõtisklusteni. Koos moodustavad need tekstid eesti novelli ühe võimaliku läbilõike nõukogude ajajärgu raames.

Kogumikust leiab A. Jakobsoni kaks lugu – „Esimene armastus“ ja „Väike kangelane“, samuti E. Krusteni novellid „Haamer“ ja „Tuhk“. Esindatud on sellised kirjanikud nagu F. Tuglas („Keiserlik kokk“), J. Smuul („Pühadekari" hukkumine“), L. Promet („Ühe suve akvarellid“, „Kolme mälestused“) ja A. Valton („Kaheksa jaapanlannat“, „Pariis oli tore linn“). Novellide autorite seas on ka mitmeid toona noorema põlvkonna esindajaid: M. Unt („Juhtum teatris“), R. Saluri („Mälu“), V. Vahing („Ordinaator“). Teiste seas on esindatud veel J. Kross, M. Traat, P. Kuusberg, R. Kaugver, A. Hint ja Ü. Tuulik. Kogumiku stiililine ja temaatiline mitmekesisus teeb sellest väärtusliku allika eesti nõukogude novelli tundmaõppimiseks.

Antoloogia annab lisaks kirjanduslikule elamusele ka ülevaate sellest, kuidas lühijutu vormis käsitleti sotsialistlikule ideoloogiale sobituvaid ja kohati ka isikupärasemaid teemasid. Ühisjoonteks paljudes tekstides on eetiline probleemiasetus, töökangelaslikkus, inimsuhete psühholoogiline kujutamine ning ühiskondliku tausta rõhutamine. Samas leidub kogumikus ka eksperimentaalseid ja modernistlikke käsitlusi, mis märgivad muutusi 1970. aastate kirjanduspildis. „Novelliraamat“ kujutab endast nii kirjanduslikku kui ka kultuuriloolist dokumenti, mis peegeldab ajastu arusaamu ja loomingulisi väljendusviise.