Kevade. Pildikesi koolipõlvest

1912. aastal tulin tagasi oma armsasse Tartusse, lugesin läbi oma päevi näinud käsikirja. ja siis, alles siis tuli mulle mõttesse. et selle võiks trükki anda. Aga kes ta kirjastaks?Tegin tagajärjetuld käike kirjastusäridesse - keegi ei tahtnud minu pildikesi, "Ei-ei-ei lähe", sain ikka ühe ja sama vastuse.Siis vihastasin, laenasin raha, kust iganes sain ning lasksin "Kevade" I ilmuda nii-öelda oma kulu ja kirjadega. Tingimused tolleaegse "Postimehe" trükikoja poolt olid väga ebasoodsad, kuid minul polnud teist valikut. Las minna..."Ent näe, paari-kolme kuu pärast ma olin juba omadega väljas. Raamatuke võeti nii arvustuse kui kirjandusehuvilise publiku poolt vastu vägagi heatahtlikult; ja varsti ma olingi mitte ainult kirjastaja, vaid ka kirjanik.Oskar Luts