Pühendumus

Raamat on tähelepanu kinnitus sellest, kuidas tekst sünnib liikumises. Teos raamib otsimisretke Prantsusmaal: Pariisi tänavad, Sète’i mereäärne vahepeatus ja Albert Camus’ suvemaja Lourmarinis seovad rändmärkmed lugemiste ja kinokogemusega. Reisimuljed, viited varasematele lemmikutele ning Martti Helde film „Risttuules” käivitavad töö, millest koorub välja lugu noorest iluuisutajast. Käsikiri kasvab samm-sammult: vaadeldud koht, loetud katke, mälestus, lause. Raamat näitab, kuidas impulss jõuab vihikusse ja sealt uude peatükki; kuidas pilt muutub kirjapildiks ilma selgitavat deklaratsiooni lisamata. Jutustaja ei räägi inspiratsioonist kui üksikust sähvatusest, vaid kui järjepidevast rütmist, mille sees on ruumi juhusele ja valikule. Lõpus olev tõlkija Paula Taberlandi saatesõna annab lühikese orientiiri autori ja tema loomingu juurde ning aitab paigutada teose varasemate raamatute kõrvale.

Teos ühendab kolm joont. Esmalt reisipäevik, mis märgib koha, kella, liikumise ja kohtumised. Siis lühivormis essee kirjutamise harjumusest: laud, vihik, raamatupoe riiul, muuseumi saal. Ning nende vahele põimitud proosapala uisutajast, mille sündmused testivad, mida jutustaja parasjagu otsib. Lugeja saab tööraami, mille järgi vaadelda ühe loo teed: milline pilt tõstab pinnale motiivi, milline lause kannab stseeni, millal tasub katkestada ja millal edasi viia. Raamat ei otsi manifesti, vaid loob argise töökorralduse: märka, pane kirja, korda, lõika üleliigne. Nii saavad kõrvaltegelasteks linnakaardid, arhiivi saalikohad, pliiatsid ja paber, mille vahel valik loob kindla tempo. Teose maht on väike, kuid liikumine on tihe: rännak, lugemine ja kirjutamine toetavad üksteist ning näitavad, kuidas lugemiskogemus võib pöörduda uueks tekstiks.

Patti Smith on New Yorgis elav muusik ja kirjanik, kelle tööd liiguvad laulu, foto ja proosa vahel. Tema kirjutamine toetub tähelepanule ja kordusele: lause järgib nähtu rütmi ning seob selle isikliku mäluga. Autor ei rõhuta legendi, vaid tööprotsessi: valik raamatukogus, märge vihikus, tagasipöördumine varasemasse motiivi. Sellest on kasvanud raamatud, mida loetakse nii mälestusena kui tööpäevikuna. „Pühendumus” asetub sellesse ritta teosena, mis näitab, kuidas lugeja saab liikuda märgi juurest lauseni ja lausest stseenini, kuni tekib omaenda kord, millele järgmisel päeval taas peale astuda.