Lumevalgus ... lumepimedus

„Lumevalgus … lumepimedus” on 1966. aastal Perioodika kirjastuse väljaandel ilmunud eriline tirelraamat, mille kaante vahele on koondatud kahe eesti autori looming – ühelt poolt Paul-Eerik Rummo ja teiselt poolt Enn Vetemaa tekstid. Raamat on vormilt ja ideelt huvitav kahehäälne kogumik, mis peegeldab 1960. aastate eesti kirjanduse otsingulisust ja uuenduslikkust. Lugeja saab avada raamatu mõlemast otsast, sattudes kord Rummo, kord Vetemaa poeetilise ja mõttelise maailma juurde.

Kogumik sisaldab luuletusi ja proosalähedasi mõtisklusi, mille ühine nimetaja on nooruslik eksperimentaalsus, elu ja maailma tajumise teravus. Tekstid kõnelevad inimesest ja loodusest, hingelisest kõhklusest, aga ka igatsusest ja igapäevasest ilust. Rummo poeetiline hääl on lüüriline ja meditatiivne, tuues esile looduse ja inimsuhete peened nüansid. Vetemaa looming seevastu on sageli iroonilisem ja mängulisem, kommenteerides kaasaega vaimuka ja kohati satiirilise pilguga. Koos moodustavad need kaks lähenemist mitmekesise terviku, mis peegeldab oma aja vaimsust.

Paul-Eerik Rummo on eesti luuletaja, dramaturg ja poliitik, kes tõusis 1960. aastatel esile just oma lüürikaga, hiljem aga laienes tema looming dramaturgiasse ja esseistikasse. Enn Vetemaa on tuntud proosakirjanik ja näitekirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii satiirilised romaanid kui ka psühholoogiliselt teravad novellid ja näidendid. „Lumevalgus … lumepimedus” on nende varase loomingu näide, mis avab kahe eriilmelise autori kõrvutise asetamise kaudu eesti kirjanduse mitmekülgsust ning pakub huvitava sissevaate 1960. aastate vaimuilma.