Mõrvar ei halasta. Seeriamõrvaritest

Läbi aegade on olnud inimesi, kes on tapnud näiliselt ilma igasuguse põhjuseta ning erakordse julmusega. Paljud kriminalistid, psühholoogid ja arstid hakkasid otsima vastust küsimusele, miks inimene muutub selliseks sadistiks? Miks on neil sadistlikel mõrvadel pea alati seksuaalne taust? Aja jooksul on neile küsimustele leitud ka vastused, ehkki võibolla mitte ammendavad. Raske öelda, kas seksuaalmõrvade arvukust kogu maailmas panna seeriamõrvarite tegevuse aktiivsusele või tuleb sadistlike seksuaalmõrvade arvu tunduvat kasvu seletada uurimismeetodite täiustumisega. Oli aegu (näiteks sõjad ja sõjajärgsed perioodid), mil inimese kadumisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kuid pole sugugi võimatu, et paljud jäljetult kaduma jäänud inimesed võisid langeda maniakkide ohvriks. Kuna tabatud seeriamõrvarid tunnistavad tavaliselt oma kuriteod üles, siis on viimaste aastakümnete maailma kohtupraktika kinnitanud eeltoodud oletuse suurt tõenäosust. Tänu seksuaalmõrvarite "ausale ülestunnistusele" on selgunud sadade teadmata kadunuks jäänud inimeste kohutav saatus.
Selles raamatus tuleb juttu kõigi aegade kurikuulsamatest seeriamõrvaritest ja nendest põhjustest, mille mõjul inimene võib muutuda salakavalaks sadistlikuks mõrtsukaks