Lemmiknukrus

„Lemmiknukrus“ on Rein Sanderi kolmas luulekogu, mis ilmus 1980. aastate alguses. Teos jätkab autori varasemates kogudes alanud temaatikat, kus luuletaja vaatleb kodumaad, selle loodust ja inimesi, põimides isiklikke tundeid laiemate ühiskondlike ja ajalooliste kogemustega. Kogu keskmes on motiivid kodumaa ja rahva saatusest, ükskõiksuse ja hoolivuse vastandusest ning armastuse võimalustest, mis annavad tekstidele nii intiimse kui ka üldisema kõla. Luuletuste tonaalsus on melanhoolne, kuid samas kandub neis edasi autori side Eestimaa ja selle inimestega.

Kogu värsid liiguvad sageli isikliku tundevälja ja kollektiivse mälestuse piiril. Sander kasutab lihtsat ja selget sõna, kuid selle taga on tunda sügavamat mõtisklust inimese rollist ja vastutusest. Luuletustes kerkivad esile nii loodusmotiivid kui ka argised tähelepanekud, mis muutuvad sümboliteks laiemate teemade edasiandmisel. „Lemmiknukrus“ viitab juba pealkirjas paradoksaalsele tundele – nukrusest võib saada midagi omast ja lähedast, mis aitab eluga paremini suhestuda ja omaenese tundeid mõista.

Rein Sander (sündinud 1941) on eesti bioloog ja luuletaja, kelle loomingus põimuvad teaduslik taust ja poeetiline maailmatunnetus. Tema tekstides on sageli looduse ja inimese suhete analüüs, mis tuleneb sügavast huvist eluslooduse vastu. „Lemmiknukrus“ kinnitab Sanderi positsiooni luuletajana, kelle loomingus leiavad kokku kodumaine temaatika ja isiklik filosoofiline otsing. Tema luule on jäänud eristuvaks just seetõttu, et see lähtub nii emotsionaalsest kogemusest kui ka teadlikust vaatlusest.