Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes

René Descartes’i teos “Arutlus meetodist. Aru õigeks juhtimiseks ja tõe otsimiseks teadustes” kuulub filosoofia klassika hulka ning on eesti keelde tõlgitud Ilmamaa kirjastuse sarjas “Avatud Eesti Raamat”. See 17. sajandi tekst on Descartes’i kuulsaim kirjutis, kus ta püüab luua teadmistele kindlat alust. Autor kirjeldab oma otsinguid teaduse ja filosoofia vallas ning seletab, kuidas ta jõudis arusaamani, et kahtlemine on parim tee tõe juurde. Raamatus on esitatud metoodiline käsitlus, mis seob matemaatilise selguse ja loogilise ranguse igapäevase mõtlemisega. Teos annab ülevaate tema filosoofia lähtekohtadest ja sisaldab ka tema loodusteaduslikke arusaamu.

“Arutlus meetodist” on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis räägib Descartes oma haridusest ja pettumusest senises õpetuses, teises kirjeldab teaduse põhialuseid. Kolmandas sõnastab ta moraali aluspõhimõtted, neljandas esitab oma kuulsa väite “mõtlen, järelikult olen”. Viiendas peatükis arutleb ta looduse seaduspärade ja inimese keha üle, kuuendas aga käsitleb teaduse arenguvõimalusi. Tõlge on varustatud kommentaaridega, mis aitavad mõista nii teose ajastu tausta kui ka selle tähendust tänapäeva filosoofias. Nii kujuneb tekstist ühtaegu ajalooline dokument ja endiselt mõtlema ärgitav lugemisvara.

René Descartes (1596–1650) oli prantsuse filosoof, matemaatik ja loodusteadlane, keda peetakse uusaegse filosoofia rajajaks. Ta elas suure osa oma elust Hollandis, kus tegeles teaduse ja filosoofia arendamisega, ning hiljem Rootsis, kuhu ta kuninganna Kristiina kutsel siirdus. Tema mõtteviis pani aluse ratsionalismile ja modernsele teaduslikule meetodile. Matemaatikas tuntakse teda ka Descartes’i koordinaatteljestiku rajajana. Tema tööde mõju ulatub tänaseni nii filosoofias, loogikas kui ka loodusteadustes, ning “Arutlus meetodist” on üks tema peateoseid, mille kaudu tema ideed on saanud klassikaliseks pärandiks.