Aarete saar

Robert Louis Stevensoni „Aarete saar“ on jutustus, mille keskmes on noor poiss Jim Hawkins ja tema teekond läbi ootamatute juhtumiste, mis saavad alguse ühe vana merekaru käsikirjast. Lugu avaneb kõrtsis, mille pidajate juurde ilmub salapärane külaline, kelle surm viib Jimini kaardi ja vihjeteni peidetud aardest. Algab merereis, mille sihtpunktiks on tundmatu saar. Laeva pardal on mitmesugused tegelased – osa avatud kavatsustega, osa varjatud motiividega –, ning rännakust saab katse, milles selgub, kellele võib loota ja kelle kavatsused on seotud millegi muuga kui meeskonnatöö ja aarete leidmisega.

Narratiiv jaguneb kaheks – teekonnaks merele ja sellele järgnevale viibimisele saarel. Reisi esimeses pooles kerkivad esile pinge, umbusk ja meelepetted, mille kulminatsiooniks on laevameeskonna jagunemine vastandlikeks leerideks. Saarel toimuv koondab need pinged otsustavateks tegudeks, milles rollide piirid muutuvad, ning algselt kõrvaltvaatajana tegutsenud Jim leiab end olukordadest, mis nõuavad otsustavust ja iseseisvat mõtlemist. Tuntud tegelane, Long John Silver, ei esine üksnes vastasjõuna, vaid tema motiivide mitmetähenduslikkus lisab loole psühholoogilise mõõtme.

„Aarete saar“ ei ole üksnes seikluslugu, vaid ka kujunemislugu. Jim Hawkins ei liigu läbi loo muutumatuna, vaid peab otsustama, keda usaldada ja millal tegutseda. Lugu ei määra moraali üheselt, vaid kujutab olukordi, kus ellujäämine, lojaalsus ja kavatsus ei ole alati selgelt eristatavad. Tekst liigub läbi ruumide ja sündmuste, mis loovad pingevälja, kus iga valik kannab tagajärge.