Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde'ist

Robert Louis Stevensoni „Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde’ist“ on 19. sajandi lõpust pärit lühiromaan, mis uurib inimese kaksikloomust, kõlbelist piiri ja identiteedi sisemist lõhestumist. Tegu on viktoriaanlikku ühiskonda puudutava sümbolistliku looga, kus väliselt lugupeetud arst Henry Jekyll avastab viisi, kuidas keemilise segu abil eraldada oma isiksuse tumedam pool – Edward Hyde. Kui Jekyll on ühiskondlikult aktsepteeritud ja tasakaalukas, siis Hyde ilmub lavale impulsiivne, vägivaldne ja piinlikkust mitte tundev. Selle katse kaudu kontrollida head ja kurja iseendas käivitub sündmuste ahel, millel on pöördumatud tagajärjed.

Romaani narratiiv on üles ehitatud osaliselt detektiiviloole omaselt: lugu avatakse läbi advokaat Uttersoni pilgu, kes püüab mõista salapärast seost dr. Jekylli ja mr. Hyde’i vahel. Lugeja seisab silmitsi mõistatusega, mille lahenemine viib filosoofiliste ja eksistentsiaalsete küsimusteni. Stevensoni tekstis ei toimi kurjus välise ohu või vaenlasena, vaid ilmneb inimese sees – seda ei saa päriselt isoleerida ega allutada. Loo keskne pinge tuleneb soovist hoida elu korraldatud ja nähtavat osa puhtana, samas kui sügavamad instinktid nõuavad väljapääsu. Lugu on ajatu oma käsitluses, kuidas inimese sisemaailm võib muutuda talle endalegi tundmatuks ja ohtlikuks.

Šoti kirjanik Robert Louis Stevenson (1850–1894) on tuntud kui seiklus- ja psühholoogilise kirjanduse klassik, kelle looming ühendab põnevuse, sügava karakterianalüüsi ja poeetilise keelekasutuse. „Kummaline lugu dr. Jekyllist ja mr. Hyde’ist“, mis ilmus esmakordselt 1886. aastal, tõi autorile rahvusvahelise tuntuse ning kujunes üheks lääne kirjanduse mõjukaimaks teoseks inimese duaalsest olemusest. Stevenson kirjutas lisaks ka tuntud seiklusromaane nagu „Aarete saar“ ja „Must nool“, kuid just „Jekyll ja Hyde“ on jäänud aluseks paljudele hilisematele kultuuriloolistele tõlgendustele ja psühholoogilistele uurimustele.