Gori. Elust ja tööst

GORI, see lõbusakõlaline pseudonüüm, ergas ja järsk nagu gongilöök, meenutab taoti hüüet: “Kohus tuleb!” See assotsiatsioon tundub õigustatuna, kui vaadelda Gori tohutut produktsiooni, seda otsekui multiplikatsioonilist kroonikafilmi – koomilist muidugi -, mille stsenaariumi lõviosa moodustab teravmeelselt motiveeritud süüdistuste kogumik. Selles elustub kodanlik Eesti mingi näitliku rahvakohtu lavastusena, kus prokuröriks on Gori, kohtunikuks rahva naer.