Esimene Eesti üldlaulupidu 1869. Monograafiline uurimus

Rudolf Põldmäe monograafia „Esimene Eesti üldlaulupidu 1869“ on põhjalik uurimus, mis käsitleb laulupidude traditsiooni algust ja esimest suurt rahvuslikku pidu Tartus. Raamat avab teekonna, mis viis üldlaulupeoni – alates koorimuusika arengust 19. sajandi keskpaigas ja eeskujudest, mis tulid nii lähiriikidest kui ka rahvusvahelistest muusikaliikumistest. Autor vaatleb üksikasjalikult laulupeo mõtte kujunemist, esialgseid raskusi ning ametkondlikke ja ühiskondlikke vaidlusi, mis eelnesid loa saamisele. Samuti tuuakse välja vaidlused kooride koosseisu ja repertuaari üle ning kirjeldatakse, kuidas ideest kasvas välja suur rahvuslik ettevõtmine.

Teos liigub edasi konkreetsete ettevalmistuste juurde, nii muusikaliste kui ka praktiliste korralduslike sammude juurde. Eraldi käsitletakse kohalikke ettevalmistusi Tartus ja C. R. Jakobsoni osa laulupeo ideoloogilises toetuses. Raamat kirjeldab rahvahulkade saabumist linna, esimesi kontserte ja pidulikkust Toomeoru laval, samuti Pr iiusepäeva tähistamist, mis andis sündmusele erilise poliitilise kõla. Autor toob lugejani detailid nii vaimuliku kui ka ilmaliku muusika ettekannetest, pidusöögi meeleolust kui ka kolmanda pidupäeva lõpust. Lisaks leiavad käsitlust väliskülaliste tähelepanekud ja peojärgsed arutelud, sealhulgas vaidlused puhastulu kasutamise üle. Raamat lõpetab vaade sellele, millist mõju avaldas laulupidu eesti muusikakultuurile ja rahvuslikule eneseteadvusele tervikuna.

Rudolf Põldmäe oli eesti muusikateadlane ja -ajaloolane, kes keskendus rahvamuusika, kooriliikumise ja laulupidude uurimisele. Tema töödes põimuvad arhiivimaterjalid, ajaleheartiklid ja isiklikud mälestused, mis annavad uurimustele tugeva allikalise aluse. „Esimene Eesti üldlaulupidu 1869“ on üks tema põhiteoseid, mille kaudu ta jäädvustas eesti kultuuriloo pöördelise hetke. Põldmäe tegevus ulatus ka muusikakriitika ja publitsistika valdkonda ning ta panustas püsivalt arusaamisse, et laulupeod ei ole üksnes muusikalised ettevõtmised, vaid laiemalt rahvusliku identiteedi kandjad ja rahva enesemääramise sümbolid.