Seitsmes karikas. Kriminaallugu. Professor Sambergi silmad. Ulmelugu

„Napoleon ja Joséphine. Abielu kuulsuse hüvanguks“ on Serge Cosseroni ajalooline uurimus, mis keskendub ühe Euroopa ajaloo tuntuima paari – Napoleon Bonaparte’i ja Joséphine de Beauharnais’ – suhtele. Raamat algab 1795. aastast, mil noor Korsikalt pärit kindral Napoleon, kes oli just päästnud vabariigi, ja kogenud, kahe lapse ema Joséphine kohtuvad. Neid ühendab sarnane taust: mõlemad on oma sünnikohast eemale kistud, janunevad enese tõestamise ja edu järele. Napoleon näeb end suurriigi juhina, Joséphine aga püüab kindlustada endale sõltumatust ja luksust pakkuva elu.

Autor kirjeldab nende suhte kulgu läbi erinevate etappide – kirgliku armastuse, arvestava partnerluse ja lõpuks vabadust nõudva liidu. Raamat toob välja, kuidas kahe inimese omavaheline kiindumus ja pinge peegeldus Prantsusmaa saatuses. Nende abielu ei olnud pelgalt eraelu küsimus, vaid kandis endas poliitilisi ja ühiskondlikke mõjusid. Ka siis, kui ajaloo keerdkäigud viisid nad üksteisest lahku, jäi nende vahel püsima igatsus ja õrnus, mida autor rõhutab teose poeetilises toonis. Läbi Napoleoni ja Joséphine’i loo avaneb pilt ajastust, kus isiklik ja poliitiline põimusid lahutamatult.

Serge Cosseron (1952–2017) oli prantsuse ajaloolane ja esseist, kes on uurinud nii poliitilist ajalugu kui ka kultuurilugu. Tema teoste hulka kuuluvad käsitlused revolutsioonilisest Prantsusmaast, poliitilistest ideoloogiatest ja 20. sajandi liikumistest. „Napoleon ja Joséphine“ esindab tema huvi siduda ajaloolised sündmused ja isiklikud saatused, näidates, kuidas inimlikud suhted võivad mõjutada laiemat ajalugu. Cosseroni lähenemine ühendab faktitäpsuse ja jutustava stiili, mis muudab raamatu ligipääsetavaks nii ajaloohuvilistele kui ka laiemale lugejaskonnale.