Arrowsmith

Sinclair Lewise romaan „Arrowsmith“ jutustab noorest ja idealistlikust arstist Martin Arrowsmithist, kelle teaduslikud püüdlused põrkuvad ühiskondlike ootuste, rahaliste huvide ja eetiliste dilemmadega. Romaani keskmes on küsimus, milline koht on aususel ja teaduslikul tõel meditsiinisüsteemis, mis on tihti allutatud institutsioonilisele survele ja materiaalsetele kaalutlustele. Martin alustab oma karjääri väikese linna arstina, kuid liigub edasi teadustöö juurde, olles pühendunud bakterioloogia uurimisele. Tema tee viib lõpuks epideemia vastu võitlemisele Kariibi mere saarel, kus ta seisab silmitsi nii isiklike kaotuste kui teaduse eetiliste piiridega.

„Arrowsmith“ ei ole üksnes peategelase arengulugu, vaid ka teravapilguline kriitika Ameerika meditsiinisüsteemile ja teaduse kommertsialiseerimisele. Lewis kujutab teadlaskonda nii idealistlikus kui silmakirjalikus valguses, näidates, kuidas tegelikud saavutused sageli jäävad varju isikliku kasu või institutsionaalse võimuvõitluse ees. Romaani läbivaks motiiviks on vastandus teaduse kui missiooni ja karjääri kui eneseteostuse vahel. Samuti tõuseb esile küsimus, kas inimene saab jääda truuks oma tõekspidamistele, kui kõik temast ümberringi ootavad kompromisse. Teos sisaldab palju meditsiinialaseid üksikasju, kuid ka inimlikult laiahaardelisi situatsioone, mis muudavad selle mõjusaks ühiskonnaromaaniks.

Sinclair Lewis (1885–1951) oli esimene Ameerika kirjanik, kellele omistati Nobeli kirjandusauhind. Ta on tuntud oma sotsiaalkriitiliste romaanide poolest, milles analüüsib Ameerika keskklassi elu, väärtushinnanguid ja silmakirjalikkust. „Arrowsmith“ ilmus esmakordselt 1925. aastal ja pälvis Pulitzeri auhinna, millest autor siiski keeldus, protesteerides auhinna määramise kriteeriumide vastu. Romaani teadusliku sisu täpsusele aitas kaasa Lewise koostöö mikrobioloog Paul de Kruifiga. Eesti keeles ilmus „Arrowsmith“ 1958. aastal, võimaldades ka kohalikel lugejatel tutvuda selle ühiskondlikult ja filosoofiliselt süvitsi mineva teosega.