Keha

Stephenie Meyeri romaan „Keha“ (originaalpealkirjaga *The Host*) ühendab ulme ja romantika elemendid, kujutades maailma, kus inimkond on langenud maaväliste olendite kontrolli alla. Need olendid – hingeks nimetatud parasiitorganismid – võtavad inimkehadesse asudes üle nii mõtlemise kui emotsioonid. Üks neist, Hing nimega Rändur, asetatakse noore naise, Melanie Stryderi kehasse, kuid üllatuslikult ei kao Melanie teadvus kuhugi. Kahe isiksuse vaheline konflikt ühes kehas muutub loo keskseks teljeks, avades küsimused identiteedist, eetilisest valikust ja inimlikkuse olemusest.

Lugu liigub läbi sisekõneliste pingete, armastuse ja mälu kildude, kui Melanie üritab Rändurit veenda otsima oma lähedasi, kelle juurde ta ise meeleheitlikult tagasi soovib pöörduda. Rändur, kes on harjunud oma liigikaaslaste rahumeelse maailmaga, puutub nüüd kokku inimlike tunnete intensiivsuse, kaose ja vastuolulisusega. Samas hakkab ta ka ise kahtlema enda rahva moraalses üleolekus. Romaan areneb järk-järgult vastupanuliikumise keskmesse, kus elavad vähesed allesjäänud vabad inimesed, ja seal kohtuvad ellujäämise, usalduse ja armastuse motiivid uues valguses. Lugeja ees avaneb eetiline ja emotsionaalne võitlus, mille lahendused ei ole mustvalged.

Stephenie Meyer on tuntud eelkõige „Videviku“ saaga autorina, kuid „Keha“ eristub tema loomingus oma ulmelise mõõtme ja aeglasemalt lahti rulluva psühholoogilise sügavusega. Romaan ilmus esmakordselt 2008. aastal ning pälvis tähelepanu just oma teistsuguse temaatika poolest, säilitades siiski autori iseloomuliku rõhu inimlike suhete keerukusel ja tunnetelisel intensiivsusel. „Keha“ on lugu mitte ainult armastusest ja ellujäämisest, vaid ka empaatiast, andestusest ja võimalusest mõista teist – isegi kui see „teine“ asub sinu enda sees.