Teater. Muusika. Kino 10/2016

„Teater. Muusika. Kino” 2016. aasta oktoobrinumber algab Madis Kolgi aruteluga suurenenud komöödiavajadusest ning intervjuuga balletijuhi ja tantsija Toomas Eduriga. Teatrirubriigis kirjutab Luule Epner Lauri Lagle lavastusest „Paradiis” Von Krahli Teatris, mida iseloomustab atmosfääriline ja süvenev lavakõne. Deivi Tuppits analüüsib Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust „Pööriöö uni” kui karikatuurselt traagilist tõlgendust Shakespeare’i komöödiast. Peeter Sauter toob esile Raivo Trassi lavastuse „Maailma otsas” Rakvere Teatris, kus Oskar Lutsu looming leiab uue hingamise. Eike Värk jagab teatrimuljeid New Yorgi lavadelt, avades sealsed erinevad lavastusstiilid ja teatrikultuuri eripärad.

Muusikarubriigis vaatleb Saale Kareda Eesti muusika päevi 2016 tagasivaatavalt, keskendudes festivaliprogrammi rõhuasetustele ja muusikalistele otsingutele. Miina Pärn kirjeldab Pärnu muusikafestivali 2016 õhkkonda ja kontserdielamusi. Anne Prommik koondab vestlusringi Rahvusooper Estonia oleviku ja tuleviku üle, arutledes taseme ja kohalike lauljate rolli üle. Tiiu Levald tutvustab Pärnu ooperipäevade külalislavastaja Juri Aleksandrovi loomingulisi fantaasiaid ning käsitleb ka Jerry Bocki ja Joseph Steini muusikali „Viiuldaja katusel” Rahvusooperi lavastust ja Vana Tallinna galaõhtut, küsides, kas osatakse väärtustada kahepalgelise Januse sümboolikat.

Kinoosas uurib James Thurlow David Fincheri filmide suhteid naispeategelaste, kirjasõna ja problemaatilise tehnoloogia kujutamise vahel. Vahur Joa esitab valiku pööraseid filmiteooriaid, mis avardavad kinokunsti tõlgendamisvõimalusi. Mart Soidro portreteerib Peeter Simmi dokumentaalfilmi „Englas. Vana soldat” peategelast kui meest, keda ühiskond vajab. Rait Avestik analüüsib Toomas Hussari mängufilmi „Luuraja ja luuletaja” kui mitmetasandilist ja psühholoogiliselt nüansseeritud lugu üksikute ja kahepalgeliste tegelaste maailmast. Nii seob ajakirjanumber teatrikunsti, muusika ja filmi käsitlused ajakohaseks kultuuriliseks tervikuks.