Teater. Muusika. Kino 10/2017

Teater. Muusika. Kino 10/2017 algab Rainis Toomemaa aruteluga „Tõejärgse ajastu” tõdedest ja valedest, kus vaadeldakse kaasaegse avaliku diskursuse mõjutajaid ja muutunud infokeskkonda. Intervjuus vastab filmirežissöör ja dokumentalist Vahur Laiapea ning Persona grata rubriigis on fookuses helilooja Jakob Juhkam. Teatrirubriigis analüüsib Madis Kolk lavastusi „Big Data” (Vaba Lava) ja „NO34 Revolutsioon” (Teater NO99), käsitledes optimistliku tragöödia ja kampaanialiku revolutsiooni ideid. Evelyn Raudsepp uurib installatiivsete elementide kasutust teatris, tuues näiteks Henri Hüti, Kadri Noormetsa ja Karl Saksa loomingut. Marie Pullerits kajastab festivali „SAAL Biennaal” ning avaldatakse intervjuu prantsuse lavastaja Perrine Bailleux’ga, kes arutleb teatri ja tuleviku teemadel.

Muusikarubriigis jätkab Saale Kareda Eesti muusika päevade 2017 kajastust, keskendudes kõlamodernismi juurtele ja olemusele. Liis Kolle alustab sarja Euroopa uute ooperimajade ülevaatest, avades esimeses osas Kopenhaageni ooperimaja ja arutledes kultuuri rahastamise mõju üle. Ines Reingold-Tali kirjutab sarja „Sound art ja muusika” osas Eurovisiooni võidulaulu muusikaliste koodide analüüsist. Tiiu Levald käsitleb ooperi kestvat populaarsust, tuues näiteid Läti Rahvusooperi, Peterburi Maria teatri, Norra Rahvusooperi, Vanemuise, PROMFESTi, Saaremaa ooperipäevade ja Estonia lavastustest. Tiit Lauk annab ülevaate Augustibluusi 2017 programmist ja õhkkonnast.

Kino-osas kirjutab Margit Tõnson Priit Pääsukese mängufilmist „Keti lõpp”, Tõnu Karjatse analüüsib Katrin ja Andres Maimiku filmi „Minu näoga onu”, käsitledes isaks olemise ja isikliku loo põimumist. Tõnis Tootsen tutvustab Kaspar Jancise filmograafiat ja loomingulisi võtteid. Samuti jätkub vestlusring filmimuusika teemal, kus Olav Ehala, Ülo Krigul, Tiit Kikas ja Ardo Ran Varres arutlevad muusika rolli ja tähenduse üle filmis. Numbri sisu põimib teatri, muusika ja kino käsitlused, pakkudes süvitsi minevaid arutelusid ja kultuurielu värskeid ülevaateid.