Teater. Muusika. Kino 10/2019

Teater. Muusika. Kino oktoobrinumber koondab teatri, muusika ja filmi vaated üheks selgeks tööjärjeks. Avaveerg seab lähteküsimuse ja sõnastab toimetusliku fookuse, millelt hargnevad intervjuud ja kriitilised käsitlused. Teatriplokis tõstetakse esile muusikali kui lavaliigi „käsitöö ja kunsti” pingeväli ning vaadatakse tagasi rahvusvahelise festivali korraldusloogikale, et selgitada, kuidas institutsioon kujundab maastikku. Tantsusuunal nihkub tähelepanu koreograafi käsiraamatu praktilisele kasutusele ja selle mõjule loometöös. Muusikakäsitlused avavad helilooja mõtteviisi, festivalide kavaehituse ning nüüdismuusika kohalolu Eesti muusikaelus; tagasivaated seovad suvised sündmused üheks rütmiks, kus kuulamiskogemus, koosseis ja akustiline keskkond on loetavalt kirjeldatud. Filmiplokk uurib mängufilmi moraalirütmi, dokumentalistika ühiskondlikku vajadust ja loodusfilmi poeetikat ning seob vaataja taju filosoofilise aruteluga loomade kujutamisest liikuvates piltides. Nii tekib tervik, kus žanrid toetavad üksteist ja annavad lugejale metoodika, mitte loosungi.

Autorid ja artikliteemad: Ivika Sillar – Kas hilja?; Vastab – Marika Vaarik; Persona grata – Joosep Matjus. Teater: Lars Schmidt – Eesti muusikal — esmalt käsitöö, seejärel kunst; Jaak Allik – Viisteist aastat „Kuldset maski Eestis”. Tants: Kaja Kann – Kes otsib, see leiab (Marie Pulleritsu „Koreograafiraamat”). Muusika: intervjuu Rebecca Saundersiga – Muusikat pole vaja mõista, tuleb vaid end sellele avada; Saale Kareda – Eesti muusika maailma nüüdismuusika kontekstis (World Music Days 2019); Eesti nüüdismuusika elusamus; Mirje Mändla – Ansambel U: hooaja 2018/19 vaade; Maano Männi – Suve seitse päeva Pärnu muusikafestivalil II; Tiiu Levald – Inimhääl ja selle maagia; Marju Riisikamp, Piibe Maria Talen, Anni Marie Rea – XXVI Haapsalu vanamuusikafestival. Kino: Jürgen Rooste – Kohtunik eksirajal (Andres Puustusmaa „Kohtunik”); Raimo Jõerand – Kellele on vaja eesti dokki?; Donald Tomberg intervjueerib Liivo Niglast – Baškiirias udmurtide juures; Ave Põlendik intervjueerib Petteri Saariot – 17. Matsalu loodusfilmide festival; Mihkel Kunnus – Loomad ja liikuvad pildid: nelisada aastat Descartes’i unenägu.

Numbri meetod on üheselt loetav. Iga tekst nimetab teose või sündmuse, määrab vaatlusnurga ning lõpetab järeldusega, mida on võimalik kontrollida laval, saalis või kinos. Intervjuud täpsustavad töövõtteid ja vastutust, kriitika eristab kirjeldust argumentidest, festivaliraportid seovad üksikhetked programmistruktuuriga. Lugeja saab kasutada artikleid kahel moel: kas iseseisvate teeviitadena enne või pärast sündmuse kogemist või koondvaatena, mis aitab mõista, kuidas eri valdkonnad üksteise kõrval elavad. Nii hoiab kogumik eraldi reklaamlausungid ja sisulise arutelu ning pakub rütmi, mille järgi lugeda hooaega: küsimus, võte, tulemus, järelkaja.