Teater. Muusika. Kino 12/2018

2018. aasta kaheteistkümnes ajakirja Teater. Muusika. Kino number algab Madis Kolgi artikliga „Sotsiaalsed otsused matemaatilises edetabelis”, mis seob kultuurilise hindamise ja statistilise lähenemise. Intervjuus vastab Iir Hermeliin. Teatriteemade keskmes on põhjalik teatriankeet hooajast 2017/18, kus oma arvamust avaldavad Jaak Allik, Danzumees, Eesti Teatri Agentuuri esindajad (Heidi Aadma, Liisi Aibel, Kirsten Simmo, Tiia Sippol), Kaja Kann, Eteri Kekelidze, Piret Kruuspere, Valle-Sten Maiste, Margus Mikomägi, Meelis Oidsalu, Riina Oruaas, Annemari Parmakson, Madli Pesti, Laura Porovart, Marie Pullerits, Pille-Riin Purje, Heili Sibrits, Enn Siimer, Ivika Sillar, Katarina Tomps, Lea Tormis, Boris Tuch, Deivi Tuppits, Valner Valme, Keiu Virro ja Eike Värk. See koondab hooaja olulisemaid lavastusi, suundumusi ja hinnanguid.

Muusikarubriigis annavad Ene Metsjärv ja Marju Riisikamp ülevaate XI rahvusvahelisest festivalist „Klaver”, mis toimus Tallinnas. Igor Garšnek kirjutab kahest kontserdist Pärdi päevadel, Saale Kareda vaatleb Mingo Rajandi teost „Creating Gods” samal festivalil. Karin Paulus käsitleb Arvo Pärdi keskuse uue hoone arhitektuuri, Silver Õun analüüsib Marianne Kõrveri portreedokumentaali „Lageda laulud. Tõnu Kõrvits”. Tiina Mattiseni artikli teine osa toob esile ERSO ja Peeter Lilje koostöö 1980.–1990. aastatel. Muusikateemad liiguvad nii interpretatsiooni kui loome ja mälestuse teljel, põimides ajaloolisi ja tänapäevaseid vaateid.

Kinoosas kirjutab Edina Csüllog soome-ugri filmifondi SUFFEst, Eva Koff tutvustab Andri Luubi dokumentaalfilmi „Isa Guy” ja Donald Tomberg intervjueerib autorit. Lauri Sommer vaatleb Kirill Serebrennikovi filmi „Leto” ning Tõnu Virve vestleb Olev Remsuga loomingulisest protsessist. Olev Remsu meenutab Miloš Formanit kui ajastu geeniust. Numbri lõpus on välja kuulutatud TMK 2018. aasta laureaadid, kelle seas on Oliver Issak, Mattias Sonnenberg, Kerri Kotta, Mihhail Lotman ja Katre Pärn, kelle artiklid möödunud aastast on toimetuse hinnangul silmapaistvamad. Väljaanne seob seega aastakokkuvõtte kultuurilise mitmekesisuse ja isiklike autorihäälte kaudu.