Teater. Muusika. Kino 12/2019

Ajakirja „Teater. Muusika. Kino” 2019. aasta detsembrinumbris põimuvad lavakunsti, muusika ja filmi teemad aususe, mälestuste ja loomingulise tõlgenduse märksõnade all. Avaveerus arutleb Vahur Laiapea aususe mõiste ja selle lõksude üle, vestlusrubriigis vastab küsimustele animaator ja režissöör Ülo Pikkov, „Persona grata” keskendub lavastaja Raiko Raali loomingule. Teatriplokis kirjutab Peeter Sauter Andres Noormetsa lavastusest „Ruth” Ugalas, kus põimuvad seebiooperlikud ja õudusžanri võtted. Mahukas teatriankeet hooajast 2018/19 koondab ligi kolmekümne teatriinimese ja kriitiku arvamusi möödunud hooaja lavastustest, rõõmudest ja muredest, luues läbilõike Eesti teatrimaastikust.

Muusikarubriigis meenutab Tiia Järg helilooja Cyrillus Kreegi loomingut ja panust Eesti muusikakultuuri, Merike Vaitmaa käsitleb „Surmatantsu” ja „Lepituse” uusi tõlgendusi Pärdi päevadel 2019. Tiiu Levald jätkab inimhääle väljendusvõimaluste uurimist, seekord „Vana Tallinna gala”, Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia” ning Tõnu Kõrvitsa „Lageda laulude” kaudu. Ines Reingold-Tali jätkab oma heli- ja muusikakunsti suundumuste sarja, pöörates pilgu 2019. aasta „Jazzkaare” lainele. Need käsitlused seovad ajaloolise pärandi ja tänapäevased esitustõlgendused, tuues esile nii interpreetide meisterlikkuse kui ka publiku kogemuse.

Filmirubriigis uurib Mari Laaniste Priit Tenderi animatsiooni ja selle ebamaiste rännakute poeetikat, Viivi Luik kirjutab Vallo Toomla dokumentaalfilmist „Marju Lepajõe. Päevade sõnad”, mis portreteerib mõtlejat ja filoloogi tema sõnade ja vaikuse kaudu. Enn Säde jagab mälestusi ja kogemusi kinoinsenerina, korrastades filmilindi alguslugusid ja avades varasema kino tööprotsessi tagamaid. Kogu number kujundab tervikliku pildi loovuse ja mälu suhestumisest, kus eri kunstivaldkonnad kõnelevad omavahel nii ideede kui ka vormi tasandil.