Teater. Muusika. Kino 12/2020

Ajakirja „Teater. Muusika. Kino” 2020. aasta detsembrinumbris võetakse kokku kultuuriaasta ja vaadeldakse möödunud hooaega eri kunstivaldkondade kaudu. Avaveerus esitab Margus Mikomägi oma vaate teatrile seestpoolt, pakkudes sissevaadet loomeprotsessi ja teatriringkondade sisemisse dünaamikasse. Vestlusrubriigis räägib Lembit Peterson oma loomingulistest põhimõtetest ja teatri missioonist. Keskse osa numbrist moodustab teatriankeet hooajast 2019/20, kus ligi kahekümne viie teatriinimese ja kriitiku arvamused loovad mitmekülgse läbilõike Eesti teatripildist, tuues esile nii kunstilised tipud kui ka valdkonna kitsaskohad.

Muusikarubriigis jätkab Mattias Sonnenberg Lewis Carrolli „Alice Imedemaal” eri kunstivormides käsitlemise ülevaadet, vaadeldes selle teema peegeldusi kinos, teatris, muusikas ja kujutavas kunstis. Marju Riisikamp rõhutab kunsti vajalikkust keerulisel ajal, keskendudes Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevale. Nele-Eva Steinfeld kirjutab pianistide esinemistest festivalil „Klaver”, Saale Kareda analüüsib Eesti muusika päevade kava, kus põimuvad kaos ja ilu, Tiit Lauk kajastab 31. džässifestivali „Jazzkaar” sündmusi, Tiiu Levald aga toob muusikasse värskuse ja elujõu temaatika. Need käsitlused annavad ülevaate muusikaelu mitmekesisusest ja loomingulistest suundadest 2020. aastal.

Filmirubriigis jätkab Lauri Kärk oma sarja filmikeele ja filmiajaloo lugemisest, sidudes teoreetilised arutlused konkreetsete näidetega. Samuti jätkub eelmisest numbrist intervjuu Indrek Parkiga, avades tema kogemusi ja mõtteid. Number lõpeb aasta sisukorraga, mis koondab 2020. aasta jooksul ilmunud artiklid ja annab lugejale võimaluse tagasivaatavaks ülevaateks. Kogu ajakirjanumber toimib nii aastakokkuvõtte kui ka loomeprotsesside ja kultuurilise mõttevahetuse peegeldusena, sidudes eri kunstivälju ühtseks kultuuripildiks.