Teater. Muusika. Kino 12/2022

Ajakirja Teater. Muusika. Kino detsembrinumber koondab aasta lõpus nii ülevaateid kui vestlusi ning seob need teatri, muusika ja kino vahelehtedele. Teos asub kõigepealt kaardistama kontserdi- ja teatrivälja sündmusi, millele lisandub intervjude ja rubriikide rütm. Kogu number liigub vaoshoitud, tööriistaliku rütmiga: tekstid kirjeldavad konkreetseid kavasid, lavastusi ja filme ning panevad need dialoogi praktikute vaate ja kriitilise analüüsiga. Nii saab lugeja tervikpildi hooaja lõpuvõngetest, milles asutakse kokku võtma nähtud-etet ja loetud-tehtud, kuid hoitakse fookus üksikjuhtudel ja selgetel näidetel.

Autorid ja teemad: rubriigis „Vastab” kõneleb Mihhail Lotman filmikultuurist ja retseptsioonist, liikudes klassikalise kinotähe kuvandist vaataja harjumusteni; „Persona grata” portreteerib ERSO kontsertmeistrit Triin Ruubelit, jutuajamine puudutab orkestripraktikat, soleerimist ja tööd välislavadel. Kontserdielust annavad ülevaate kaks lugu ERSOga: analüüs Tüüri, Eltsi ja ERSO kavast (sh Varèse’i „Tuning Up” ja Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr 10 „Æris”) ning reportaaž „ERSO päev Viimsi Artiumis”, mis kirjeldab kammerkoosseisude programmilisi valikuid ja publiku liikumist saalide vahel. Klaverifestivali „Klaver 2022” keskseid rõhujooni avab Kerri Kotta artikkel „Katse haarata modernismi”, mis vaatleb 20. sajandi esimese poole repertuaari ja selle esitustavasid. Teatri aasta kokkuvõtte võtab kokku „Teatriankeet hooajast 2021/22”, kus kriitikud ja uurijad sõnastavad säravaimad hetked, trendid ja küsimused.

Number on üles ehitatud nii, et lugeja liigub esmalt konkreetsete sündmuste ja teoste juurde ning seejärel temaatiliste koonduste juurde; seeläbi toimib raamat ühtaegu dokument ja aruteluplatvorm. Põhitekstid ei jaga üldsõnalisi hinnanguid, vaid seovad teose, esituse ja konteksti. Intervjuud aitavad sõnastada praktikute töökorralduse, kriitilised esseed tagavad, et lugemisel säilib orientiir: millest räägitakse, milliste valikutega ja milliste tagajärgedega. Sellest ajakirjanumbrist saab lugejale korraga teejuhis ja arhiivitäide, mis lubab naasta konkreetsete kavade, lavastuste ja filmide juurde ning hoida meeles, kuidas aasta lõpp tõi kokku erinevad vaated samale kultuuriväljale.