Teater. Muusika. Kino 2/2017

2017. aasta veebruarinumber „Teater. Muusika. Kino” avaneb Tõnu Virve kirjutisega „Kolm sammu” ning intervjuuga Jaak Vausiga. Persona rubriigis on seekord tähelepanu Saale Fischeril. Teatriteemades uurib Madis Kolk Sulev Keeduse Rakvere Teatris lavastatud „Somnambuuli” keskset naiskuju, otsides selle arhetüüpseid jooni Lumivalgekese ja lumekuninganna vahel. Madli Pesti käsitleb poliitilise teatri erinevaid strateegiaid nii Eesti kui lääne kultuuriruumis. Tantsuplokis vaatleb Heili Einasto Don Juani kujutamist balleti ajaloos, võrreldes Gasparo Angiolini 18. sajandi ballett-pantomiimi ja Giorgio Madia 21. sajandi ballett-farssi, avades seeläbi lavakeele muutusi ja tõlgenduste arengut.

Muusikarubriigis jätkab Saale Kareda festivali „Afekt” teemadel, keskendudes seekord helilooja Georg Friedrich Haasi loomingule ja selle vastuvõtule Eesti kontserdisaalides. Maris Kirme jätkab ERSO ajaloo ülevaadet Neeme Järvi 1960–1979 perioodi teise osaga, sidudes selle repertuaari ja muusikaliste suundadega. Tiiu Levald uurib, kuidas lavale toodud pseudolegendid mõjutavad meie arusaamu heliloojatest, käsitledes Vanemuise lavastusi N. Rimski-Korsakovi „Mozart ja Salieri” ning W. A. Mozarti „Teatridirektor”. Muusikaosa seob endas nii ajaloolist vaadet kui lavastusliku tõlgenduse aktuaalseid küsimusi.

Kinoosas jagab Arvo Iho meenutusi ja mõtteid Andrei Tarkovski loomingulistest otsingutest vestluses Grigori Utgofiga. Jan Kaus vaatleb Mart Kivastiku mängufilmi „Õnn tuleb magades” kui keskea ootuste ja unistuste peegeldust. Mathura kirjutab Ants Tammiku dokumentaalfilmist „Habras maailm”, mis keskendub elu hapruse ja püsivuse dialoogile. Annika Koppel annab ülevaate Neitsi Maali 2016 võitjast, milleks oli 1990-ndatesse aastatesse vaatav film. Aarne Ruben tutvustab filmiloolase Enn Säde raamatut „Säde filmist”, mis avab lugusid Eesti filmiajaloo telgitagustest. Nii põimib number teatrikunsti, muusika ja kino käsitlused, pakkudes nii ajalist sügavust kui tänapäevaseid vaatenurki.