Teater. Muusika. Kino 2/2019

Ajakirja „Teater. Muusika. Kino” 2019. aasta teises numbris arutletakse põhjalikult tragöödia võimalikkuse ja tähenduse üle tänapäeva kultuuriruumis. Avaveerus jätkab Madis Kolk oma mõtteid tragöödia rollist, vestlusrubriigis vastab küsimustele Iisraeli lavastaja ja filmitegija Amos Gitai, „Persona grata” tutvustab teatrikunstnik Piret Jaaksi loomingulist teekonda. Teatriplokis analüüsib Luule Epner kaasaegse tragöödia uusi käsitlusi Tiit Palu lavastustes „Medeia” ja „Laineid murdes” ning Hendrik Toompere „Faustis” Vanemuises. Pille-Riin Purje kirjutab Aare Toikka lavastusest „Elu ja armastus” Endlas, otsides sealt lüürikat ja sümboolikat, Sten Eltermaa uurib aga „NU Performance Festivali” hübriidvorme, eristades neid avangardist.

Muusika- ja tantsuosakond pakub tagasivaadet 2018. aasta olulisematele elamustele kontserdi-, teatri- ja filmilavadelt, samuti heliplaatidelt. Seda teevad mitmed autorid, sealhulgas Heili Einasto, Saale Fischer, Ivo Heinloo, Andres Kaljuste ja teised. Anneli Kivisiv ja Kai Kutman avavad Arvo Pärdi isikuarhiivi loomise tagamaid, Eino Tubin räägib kaduma läinud ja taasleitud Eduard Tubina nootide loost. Tiiu Levald jagab mõtteid kaasaegse ooperitõlgenduse teemal, lähtudes Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest” lavastusest Rahvusooperis Estonias, ning seob analüüsi lavastuse kunstiliste ja muusikaliste valikutega.

Filmirubriigis kirjutab Lauri Kärk Hardi Volmeri mängufilmist „Johannes Pääsukese tõeline elu”, tuues esile ajaloolise aine käsitluse ja autoripositsiooni. Tõnis Kark tutvustab Janno Põldma ja Heiki Ernitsa animafilmi „Lotte ja kadunud lohed”, mis jätkab populaarse animakangelase seiklusi. Samuti jätkub ülevaade Eesti filmiaastast 2018, kus Pille Rünk, Filipp Kruusvall, Karlo Fung, Vallo Toomla ja Donald Tomberg vestlevad aasta olulisematest töödest ja trendidest. Koos moodustavad need käsitlused mitmekülgse kultuurilise tervikpildi, kus põimuvad lavakunsti, muusika ja filmi loomeprotsessid ning ühiskondlik kontekst.