...
Teater. Muusika. Kino 3/2016
Teater. Muusika. Kino 3/2016
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Kultuurileht | 2016
- 0 lk | Pehmekaaneline | 160 x 230 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Teater. Muusika. Kino” 2016. aasta kolmas number algab Kadri Noormetsa kirjutisega „Etendus loob püha mikrolaine IV” ning intervjuuga vene filmiteadlase ja kriitiku Kirill Razlogoviga. Persona rubriigis on fookuses näitleja Jaanika Arum. Teatrikäsitluste seas vaatleb Madli Pesti Juhan Ulfsaki lavastajakäekirja, mida ta iseloomustab robustse elegantsina. Deivi Tuppits analüüsib Tom Stoppardi näidendi „Põhiküsimus” lavastust Hendrik Toompere käe all Eesti Draamateatris, keskendudes loo teadus- ja südamepõhistele teemadele. Liisa Pool toob esile Ivar Põllu lavastuse „Baskin ehk Nalja põhivormid” Tartu Uues Teatris, mis on tagasivaade estraadi ja Eino Baskini pärandile. Eteri Kekelidze jagab reisikirja muljeid Venemaa teatrifestivalidelt, sealhulgas „Balti maja”, „Melihhovo kevad” ja XII rahvusvaheliselt Tšehhovi festivalilt.
Tantsurubriigis kirjutab Mattias Sonnenberg Eesti Rahvusballeti külalisetendusest „Bajadeer” Teatro La Fenices, vaadeldes teose lavastuslikke ja koreograafilisi lahendusi. Muusikarubriigis jätkab Liis Kolle sarja „Eesti muusikud Saksamaal”, seekord portreteerides bariton Lauri Vasarat ja tema rolle Hamburgi ning Berliini Riigiooperis. Madis Nurms käsitleb teatrilaval blackface’i kasutamise ja kadumise teemat, Tiiu Levald hindab Rahvusooper Estonia lavastust Giuseppe Verdi „Aida” kui puslet, mille osised ei haaku tervikuks. Maris Valk-Falk vahendab muljeid pianist Irina Zahharenkova esitustest Bachi „Goldbergi variatsioonide” ettekandmisel.
Kinoosas analüüsib Jan Kaus Alejandro González Iñárritu filmide poeetikat ja ajakäsitlust, mida ta iseloomustab kui tulevikku meenutavat minevikku. Tarmo Teder tutvustab Marko Raadi dokumentaalfilmi „Fast Eddy vanad uudised”, Kalle Mälberg kirjutab Manfred Vainokivi autorifilmidest, kus elu ja surma teemad põimuvad ilma sentimentaalsete kujunditeta. Peeter Sauter uurib Liina Paakspuu dokumentaalfilmide tonaalsust, küsides, kas need on peened või passiivsed, ning Tõnu Virve nimetab Toomas Lepa filmi „Jaan Poska” maamärgiks eesti dokumentalistikas. Nii ühendab ajakirjanumber teatrikunsti, muusika ja filmikunsti mitmekesise käsitluse.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
