Teater. Muusika. Kino 3/2018

„Teater. Muusika. Kino” 2018. aasta kolmanda numbri avab Lauri Sommeri poeetiline ja mõtlik kirjutis „Cassandra Palutaja, kes Sa läksid esimesse klassi…”, mis seob isikliku kogemuse ja laiemad kultuurilised mõtisklused. Rubriigis „Vastab” räägib oma loomingulisest teest ja väljakutsetest bass Ain Anger, Persona grata veerus on seekord näitleja Laura Kalle. Teatriblokis käsitletakse haridust ja kasvatust TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas, kus mitmed õppejõud ja loojad avavad akadeemia suundumusi ja õppekultuuri. Peeter Sauter portreteerib TÜVKA XI teatrilendu kui loominguliselt küpset ja omanäolist põlvkonda. Kadri Sirel uurib tantsukunsti poliitilist potentsiaali ning selle seoseid ühiskondlike protsessidega.

Tantsuosas kirjutavad Evelin Lagle ja Heili Einasto EV 100 teatrisarja „Sajandi lugu” raames valminud lavastusest „Rännakud”, mis viis publiku Maarjamaa teatrirännakutele Vanemuise ja STLi koostöös. Muusikarubriik pakub valikut eriilmelisi käsitlusi: kokkuvõte Pärnu nüüdismuusika päevadest 2018, Maarja Kindeli ülevaade lavastusest „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”, mis tõi Estonia lavale taas segateatri vormi, ning Tiiu Levaldi kirjeldus Tauno Aintsi lasteooperist „Guugelmuugelpunktkomm” Vanemuises. Ines Reingold-Tali jätkab oma põhjalikku uurimust helikunsti ja elektroakustilise visuaalsuse teemal, seekord keskendudes küsimusele „Muusika — quo vadis?” ning selle seostele kaasaegse heliloominguga.

Kinopeatükis käsitleb Lauri Vahtre dokumentaalfilmi „Rodeo” ajaloolist tausta, seades fookusesse Eesti iseseisvuse taastamise perioodi. Jaak Allik vaatleb sama filmi kaudu üksikisiku rolli ajaloos ja poliitilistes protsessides. Peeter Sauter jätkab eelmises numbris alanud ülevaadet „Eesti lood 2017”, lisades teise osa tähelepanekud ja hinnangud. Hannes Korjus keskendub olümpiafilmide traditsioonile ja rollile, tuues esile nii sportliku kui kultuurilise mõõtme. Nii koondub numbris mitmekülgne vaade teatrile, muusikale ja filmile, mille keskmes on nii loominguline praktika kui ka ajaloolised ja ühiskondlikud peegeldused.