Teater. Muusika. Kino 3/2019

2019. aasta märtsikuu ajakirja Teater. Muusika. Kino number avaneb Madis Kolgi mõtisklusega kooliteatri rollist ja tähendusest. Intervjuus vastab dirigent Kaspars Putniņš ning rubriigis Persona grata on fookuses Mait Joorits. Teatriosa keskmes on kooliteater, millele lähenetakse mitme vaatenurga alt. Maret Oomer ja Toomas Lõhmus arutlevad, kuidas PISA tulemused ei tugine vaid faktiteadmistele. Rita Ilves räägib, kuidas kooliteatris saab öelda asju, mis igapäevaelus ütlemata jäävad, Jan Teevet rõhutab katsetamise olulisust ning Terje Bernadt toob esile lapsepõlve väärtuse. Anu Sööt jagab mõtteid refleksiooni ja tagasiside vajalikkusest noorte teatriloomeprotsessis.

Muusika- ja tantsurubriigis kirjutab Mai Simson Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas” kahest versioonist, millele lisandub Mart Humala kommentaar. Tiina Mattisen jätkab sarja ERSO ja Peeter Lilje koostööst, seekord keskendudes hooajale 1981/82. Marju Riisikamp ja Heili Meibaum annavad ülevaate muusikaprogrammist „Tallinn feat. Reval” ning meenutatakse Vanemuise balleti 80 aasta algusaegu fotokroonika kaudu. Need käsitlused seovad ajaloolise pärandi tänapäevase interpretatsiooni ja esitustraditsioonidega.

Kinoosas tutvustab Jan Kaus 22. Pimedate Ööde Filmifestivali põhivõistlusprogrammi filme. Lauri Kärk vaatleb Kaljo Kiisa filmi „Hullumeelsus” pool sajandit pärast selle valmimist ning Boris Tuch intervjueerib Anatoli Zabolotskit, meenutades võtteperioodi ja meeskonna omapärast kingitust lavastajale. Maarja Vaino analüüsib Tanel Toomi filmi „Tõde ja õigus” kirjandusuurija pilguga, Tõnis Kark aga hoiatab loo keskse tegelase Andres Paasi teravmeelse tähelepanekuga. Nii koondab number endas mitmekesise läbilõike Eesti ja rahvusvahelise teatri-, muusika- ja filmielu hetkeseisust ning ajaloolistest seostest.