Teater. Muusika. Kino 4/2018

Ajakirja „Teater. Muusika. Kino” 2018. aasta neljandas numbris leiavad lugejad mitmekülgseid käsitlusi Eesti ja rahvusvahelise teatrimaastiku, muusikaelu ja filmikunsti teemadel. Avaveerus arutleb Andres Luure kaitsmise ja eneseväljenduse piiride üle, vestlusrubriigis vastab Rain Simmul küsimustele oma loomingust ja elukäigust. Teatriplokis käsitlevad Sandra Jõgeva, Ivika Sillar, Olev Remsu ja Donald Tomberg NO99 lavastusi „Hüsteeria”, „Split” ja „Teekond”, pakkudes nii subjektiivseid muljeid kui ka vormi ja sisu süvaanalüüse. Tiina Viru vestleb helilooja Tauno Aintsiga balleti „Katariina I” sünniloost ja tantsuteatri võimalustest.

Muusikateemalistes artiklites vaatleb Kerri Kotta Erkki-Sven Tüüri viimaseid teoseid filosoofilisest ja helikeelelisest vaatenurgast, sh „Külva tuult…”, „Solastalgia” ja Üheksandat sümfooniat „Mythos”. Marju Riisikamp jagab mõtteid barokkmuusikast ja ERSO tegevusest, Tiiu Levald kirjeldab kohtumisi Läti Rahvusooperiga Tallinnas, Ilkka Kosunen uurib sümbiootilist heliloomet ning Erki Aavik annab ülevaate Pille Lille Muusikute Fondi XV aastapäeva kontsertidest ja organisatsiooni rollist Eesti muusikaelus. Artiklid seovad endas nii analüütilise lähenemise kui ka isikliku kogemuse, tuues esile muusikakultuuri mitmekülgseid tahke.

Filmirubriigis kirjutab Jaan Tätte Jaanis Valgu dokumentaalfilmist „Ahto — unistuste jaht”, Peeter Sauter arutleb kirjanduse ja stsenaristika erinevuste ja kokkupuutepunktide üle, Hannes Korjus vaatleb olümpiamängude filmikroonikat, Teet Teinemaa vestleb Ungari režissööri Márta Mészároseega ning Doris Kareva analüüsib Moonika Siimetsa mängufilmi „Seltsimees laps”. Need käsitlused pakuvad vaateid dokumentaal- ja mängufilmide sisule, autoripositsioonidele ja filmikeelele. Kokku moodustab ajakirjanumber sisuka läbilõike kultuurivaldkondade olulisematest teemadest, luues lugejale võimaluse suhestuda nii loojate mõttemaailma kui ka loomingulise protsessi laiemate küsimustega.