Teater. Muusika. Kino 5/2016

„Teater. Muusika. Kino” 2016. aasta mai number algab Madis Kolgi arutlusega Eesti lugude tähendusest põlvkonnaüleses kultuuris ja intervjuuga filmiprodutsendi Ivika Sillariga. Persona rubriigis on seekord portreteeritud lavastaja ja teoloog Jaanika Juhanson. Teemadering avaneb visuaalteatri poole — Madis Kolk vestleb NUKU teatri lavastaja ja „Tallinn Treff Festivali” kunstilise juhi Vahur Kelleri ning näitleja Andres Roosilehega, keskendudes lavapsühholoogia visuaalsetele väljendusvahenditele, alates sirmidest kuni valguskardinateni. Tantsurubriigis analüüsib Evelin Lagle Vanemuise Sadamateatri ballettdraamat „Klaver”, kus põimuvad sõna- ja liikumiskunsti elementide vastasmõjud.

Muusikateemades kirjutab Malle Maltis muljeid Saariaho festivalilt 2016 Tallinnas, tuues esile Kanuti gildi saalis toimunud kavad ja kohtumised. Sakarias Leppik tutvustab Galina Grigorjeva CD-d „Nature morte”, Tiiu Levald käsitleb ooperi „Lucia di Lammermoor” uuslavastust Vanemuises, sidudes selle melomaani rõõmude ja kurbustega. Liis Kolle esitleb mitmekülgset muusikut Katrin Lehismetsa, Gita Kalmet intervjueerib pianist ja muusikapedagoog Armas Maistet tema 70. sünnipäeva puhul. Lauri Sommer kirjutab plaadialbumist „Henri Laks. Eesti kullafond”, vaadeldes muusiku loomingulist teekonda tulemäest kaminani.

Kinoosas arutleb Donald Tomberg ruumi kui tähenduse algtingimuse üle, keskendudes Michelangelo Antonioni filmiruumile. Maarja Hindoalla analüüsib Triin Ruumeti mängufilmi „Päevad, mis ajasid segadusse”, Margit Tõnson vaatleb esteetika ja eetika suhteid Anu Auna teoses „Polaarpoiss”. Peeter Sauter alustab ülevaadet „Eesti lood 2015” sarjast, esitades esimese osa kolmest. Mathura tõlgendab Ciro Guerra mängufilmi „Mao embus” kui teost, mis peegeldab inimlikku vajadust enesetunnetuse ja teise kultuuri vahelise peegli järele. Nii põimib ajakirjanumber visuaalteatri, muusika ja filmi mitmekesiste käsitluste kaudu eri kunstivälju ühtseks tervikuks.