Teater. Muusika. Kino 5/2019

Ajakirja „Teater. Muusika. Kino” 2019. aasta maikuu number keskendub eri žanride kohtumispunktidele, kus kirjandus, teater, muusika ja film põimuvad. Avaveerus küsib Madis Kolk, miks dramatiseerida eepikat, ning vestlusrubriigis vastab helilooja Tõnu Kõrvits. „Persona grata” toob esile filmirežissöör Martti Helde loometeekonna. Teatrirubriigis kirjutab Veiko Märka eesti proosa dramatiseerimise ajaloost ja tänapäevast, Ivar Sild analüüsib Diana Leesalu lavastust „Vihmausside elust” Tallinna Linnateatris, Arne Merilai vaatleb Karl Laumetsa „Kalevipoega” Vanemuises, Mihkel Kunnus aga arutleb Brechti võõritusefekti üle Tiit Palu lavastuse „Kaukaasia kriidiring” näitel. Artiklid loovad tervikpildi sellest, kuidas klassikaline ja kaasaegne materjal leiavad tee lavale uutes tõlgendustes.

Muusikarubriigis arutlevad Liina Keevallik, Ann Reimann ja Mart Kampus vestlusringis „Pilveooper ehk Dido probleem” üle, Ines Reingold-Tali jätkab heli- ja muusikakunsti suundumuste sarja, seekord seotuna Eurovisiooniga 2019. Raul Sööt jagab intervjuus mõtteid džässmuusikast ja loomingulisest vabadusest, Tiit Lauk annab repliigi festivalilt „Tudengijazz 2019” ning Geiu Rämmer kirjutab Tartu muusikaelust ja ajaloolisest suure reede kontserdist 1823. aastal. Eino Tubin toob esile helilooja Eduard Tubina huvi filmikunsti vastu, avades selle vähem tuntud tahke. Nii luuakse muusikast mitmekülgne pilt, kus minevik ja tänapäev peegelduvad üheskoos.

Filmirubriigis käsitleb Liisi Rünkla Martti Helde mängufilmi „Skandinaavia vaikus”, uurides selle narratiivi ja visuaali koosmõju. Tarmo Tiisler kirjutab Tarvo Mölderi dokumentaalfilmist „Ott Tänak – The Movie”, kus spordiloo keskmesse tõuseb ootamatu perekondlik perspektiiv. Arthur Virve vaatleb oma isa Tõnu Virve kunstifilmi „Põldroos” sünnilugu, Katre Pärn aga mõtiskleb laiemalt narratiivse kino kujunemise teemal. Kogu number avab, kuidas erinevad kunstivormid mõjutavad üksteist ja loovad uusi väljendusviise, mis ületavad traditsiooniliste žanride piire.