Teater. Muusika. Kino 6/2020

2020. aasta juunikuu ajakirja Teater. Muusika. Kino number algab Kaja Kanni mõtisklusega „Tänu kriisile on Taavi päriselu nüüd ka mulle tajutav”, mis on inspireeritud Taavi Eelmaa luulekogu „Electraumur” lugemisest. Intervjuus vastab filmirežissöör Kadri Kõusaar ning Persona grata rubriigis on tähelepanu keskmes lavastaja Jan Teevet. Teatriosas kirjutab Jürgen Rooste Levila kuuldemängust „Üks päev Mati Alaveri elus”, Kadri Sirel aga virtuaalsest „Kõheda vastasmõju festivalist” e¯lektronis. Hendrik ja Üüve-Lydia Toompere arutlevad füüsilise tunde ja idee seostest, Andres ja Kadri Noormets vestlevad loomeprotsessi isiklikest väärtustest ja eesmärkidest.

Tantsurubriigis käsitlevad Heili Einasto ja Aare Rander kaht lavastust, mis on inspireeritud Anton Tšehhovi „Kolmest õest” — Marika Aidla „Neid oli kolm õde” ja Marina Kesleri „Kolm õde” —, keskendudes nende tõlgendusviisidele ja balletikunsti nüanssidele. Muusikateemades kirjutab Kai Taal Helju Taugi loomingulisest teekonnast tema 90. sünniaastapäeva puhul. Eino Tubin tutvustab Eduard Tubina muuseumi lugu Alatskivi lossis, Marju Riisikamp aga uurib Eesti orelimeister Gustav Normanni tegevust ja tema pillide ajalugu Lääne-Virumaal, rahvusvahelise Gustav Normanni orelifestivali kontekstis. Tiina Mattisen jätkab sarja ERSO ja Peeter Lilje koostööst, seekord keskendudes hooajale 1984/85.

Kinoosas alustab Katre Pärn esseesarja „Filmi­kunsti surm”, mille esimene osa käsitleb fotojärgset ajastut ja muutusi audiovisuaalses väljenduses. Indrek Tenno kirjutab Fernando Meirellesi mängufilmist „Kaks paavsti”, keskendudes teose dialoogidele ja paavstide vahelistes vestlustes peituvale ideelisele pingele. Nii pakub number läbilõiget eri kunstivormide ja loomevaldkondade hetkeseisust, ühendades intervjuud, arvustused ja isiklikud vaated.