Teater. Muusika. Kino 7-8/2017

Teater. Muusika. Kino 7–8/2017 keskendub laste ja noorte kultuuriaastale, mille avab Madis Kolgi arutlus nukuteatri rollist selles kontekstis. Intervjuus räägib oma teekonnast ja vaadetest näitleja ning lavastaja Helle Laas, Persona grata rubriigis on fookuses Mirko Rajaste. Teatriteemade hulgas vaatleb Jaanus Vaiksoo noortelavastusi žüriiliikme pilguga, Pille-Riin Purje kajastab UNIMA nukuteatrite festivali „Elutute asjade elus maailm”. Evelin Lagle vestleb Viljandi nukuteatri juhi Altmar Loorisega, Madis Kolk arutleb lavastaja Rein Aguriga avangardi ja underground’i võimalustest nukukunstis. Leino Rei käsitleb sisu ja vormi tasakaalu visuaalteatris, Mart Kangro aga avangardsuse tähendust etenduskunstis oma ettekandes Teatriteaduse Üliõpilaste Looži kevadkoolis.

Tantsuosas kirjutab Heili Einasto Gruusia Riigiballeti külalisetendustest Jõhvi balletifestivalil, pidades neid võrdluseks klassikalise balleti esteetikale. Muusikarubriik toob lugejani vestlusringi Kaija Saariaho ooperi „Only the sound remains” teemal, kus muljeid jagavad Anne Prommik, Helena Tulve, Ülo Krigul ja Taavi Kerikmäe. Saale Kareda käsitleb Eesti muusika päevade atmosfääri ja loomingut, Tiit Lauk annab ülevaate festivalist „Jazzkaar 2017”. Ines Reingold-Tali jätkab oma sarja „Sound art ja muusika”, seekord Jazzkaare laineil. Maris Kirme jätkab ERSO ajaloo käsitlust, keskendudes Neeme Järvi ajale aastatel 1960–1979. Tiiu Levald kirjutab Mati Turi ja Matti Raide lied’i-duost ning bel canto ooperitest „Anna Bolena” ja „Norma”, mida esitleti kontsertetendustena Tallinnas ja Riias.

Kino-osas uurib Peeter Sauter eesti naiste portreesid dokumentaalfilmides ja lisab vanglaloo. Elen Lotman käsitleb operaatoritöö mõju vaataja tajule, Olev Remsu tutvustab Jarmo Valkola teost „Filmi audiovisuaalne keel”. Filipp Kruusvall analüüsib Ksenja Okhapkina dokumentaalfilmi „Tule tagasi vabana”, Silver Õun vaatleb Martin Scorsese mängufilmi „Vaikus” ida ja lääne vaatenurkade kaudu. Lauri Sommer kirjutab Terje Toomistu dokumentaalfilmist „Nõukogude hipid”, sidudes selle kultuuriloolise mälu ja isikliku perspektiiviga. Numbri sisu seob noortele ja nukuteatrile pühendatud teemad laiema teatrikunsti, muusika ja filmikunsti käsitlusega.