Teater. Muusika. Kino 7-8/2022

Ajakirja Teater. Muusika. Kino juuli–augusti number seob teatri, muusika ja filmi vaated üheks terviklikuks käsituseks. Esimesed plokid keskenduvad sündmustele, mis hoiavad fookust tantsul ja teatril: Balti tantsu platvorm, mälestuskiri Raivo Trassist, Soome Rahvusballett 100. Filmiplokis vaadeldakse nii Ameerika autorikino kui Eesti dokumentalismi ning uuritakse pildi ja heli liikumist kaamera taga. Muusikakäsitlused liiguvad festivalidest autorilugudeni, kus olulisel kohal on Jazzkaar ja orkestrikultuuri hetkevalikud. Intervjuud ja rubriigid hoiavad ühtlast tööjärge: küsimus, vaatlus, järeldus. Nii on iga tekst kasutatav eraldi, kuid loetav ka koondvaates, kus distsipliinid toetavad üksteist.

Autorid ja artikliteemad: Kaja Kann – Geograafiline mõttekaaslus Balti tantsu platvormil; Urmas Lennuk – Üks mees, keda kutsuti Raivoks (Raivo Trass); Aare Rander – Soome Rahvusballett 100 III; Indrek Tenno – Rannaparm; Tiit Lauk – UNESCO muusikalinna tiitliga Jazzkaarele; Mirje Mändla – Teisiti; Elen Lotman – Nähtamatu filmis; Hannes Korjus – Vana kuld II. Olümpiaregati film Tallinn 80; Kerri Kotta – Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese Põrgupõhja uus Vanapagan; Urmas Lüü s – Õõvaoru lood; Tõnn Sarv – Muusika ja teater budismis; vestlus Tagurpidi torn ja Üksik saar: neli küsimust Jaak Kilmile; Johanna Rannik – Muganduv mässumeelsus ehk kuidas maalida sügist; Valner Valme – Lõpp ja algus korraga Von Krahli koopas (Melanhoolia); Vastab Elen Lotman II (küsitleja Donald Tomberg); Persona grata – Tamar Nugis; Teatrivaht – Baltoscandal 2022 (Valle-Sten Maiste, Meelis Oidsalu, Madis Kolk). Lisaks videorubriigid: Raquel Ruiz Fraile kunsti tutvustus; teatri valgustehnika.

Numbri ülesehitus on sirgjooneline. Kriitika ja ülevaade kirjeldavad teose, nimetavad võtte ja seovad selle ruumi, tehnika või esitaja otsusega. Vestlused ja persona rubriik täpsustavad töömeetodit ning tõstavad esile valiku, mille eest autor vastutab. Kroonikalik rütm lubab lugejal liikuda festivalilt lavastuse ja ooperi juurde ning naasta filmikeele tehniliste küsimuste juurde ilma, et teema katkeks. Nii toimib kogumik töövahendina, mis aitab eristada kirjeldust ja argumenti ning siduda üksikteosed hooaja suuremasse pilti.