Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat

Toomas Karjahärma teos „Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat“ on mõttelise ja metoodilise sügavusega uurimus, mis käsitleb ajalookirjutuse aluseid, eesmärke ja rolli ühiskonnas. Raamat ei ole pelgalt praktiline töövahend ajaloolasele, vaid pakub ka teoreetilist arutelu selle üle, kuidas minevikku tõlgendatakse ja kuidas ajalugu kui distsipliin toimib. Autor analüüsib ajalookirjutuse filosoofilisi lähtekohti, ajalooteaduse arengut eri ajastutel ning selle seotust ideoloogiliste ja kultuuriliste protsessidega. Erilist tähelepanu pööratakse ajaloolise narratiivi kujundamisele ja küsimusele, kuidas ajaloolised teadmised sünnivad valikute, tõlgenduste ja tõendusmaterjalide kaudu.

Raamatus käsitletakse kriitiliselt mitmeid keskseid mõisteid, nagu objektiivsus, mälu, identiteet ja ajalooteadvus. Karjahärm arutleb, kuidas ajaloolased valivad uurimisobjekte ning millist mõju avaldab sotsiaalne ja poliitiline kontekst nende tõlgendustele. Tuuakse näiteid Eesti ajalooteaduse kujunemisest ja sellest, kuidas on muutunud mineviku uurimise eesmärgid eri ühiskondlikes olukordades. Teos sobib hästi nii ajalootudengitele kui ka kõigile, keda huvitab, kuidas minevikust saab oleviku osa – kuidas kirjutatakse ajalugu ja kuidas see kirjutamine ise ühiskonda mõjutab.

Toomas Karjahärm on tunnustatud eesti ajaloolane ja mõtteloolane, kelle tööd on keskendunud peamiselt 19. ja 20. sajandi ideede arengule ning Eesti haridus- ja kultuuriloole. Ta on avaldanud arvukalt teadusartikleid ja monograafiaid, olles pikka aega tegev olnud ka akadeemilise õppejõuna. „Oleviku minevikud“ peegeldab tema põhjalikku käsitlust ajalookirjutuse teoreetilistest alustest ning on kujunenud üheks olulisemaks eestikeelseks tööks ajalooteaduse metatasandil. Raamat aitab mõista, et ajalugu ei ole mitte pelgalt faktide kogum, vaid pidevalt muutuvas ajas ja tähenduses eksisteeriv mõtteline struktuur.