Tuhkatriinumäng. Näidend 6 pildis

Paul-Eerik Rummo Tuhkatriinumäng. Näidend 6 pildis on poeetiline draamateos, mis ei jutusta klassikalist Tuhkatriinu muinasjuttu, vaid kasutab pealkirja pigem mängu ja rollivahetuse märgina. Teos kujutab põlvkonda, kes elab sisemises pinges: ühelt poolt on soov elada ausalt ja leida tõde, teiselt poolt ümbritseb neid ähmane, surveid täis maailm. Kuues pildis lahti rulluv tegevus ei püsi ühe selge süžeejoone küljes, vaid liigub olukordade ja dialoogide kaudu, kus tegelased proovivad sõnade, naljade ja tühistena näivate stseenide sees nihutada piiri selle vahel, mis on mäng ja mis on päris. Näidendit on kirjeldatud kui elu- ja tõeotsingute koondportreed, mille tasase ängi alla on peidetud visa lootus, et tähendus on siiski olemas.

Tuhkatriinumäng valmis 1960. aastate lõpus ning ilmus Perioodika kirjastuse sarjas Loomingu Raamatukogu. Raamatututvustused rõhutavad, et teos ühendab teatraalse vormi, absurdi ja poeetilise kõneviisi: nappides piltides vahelduvad grotesksed olukorrad, argised repliigid ja ootamatult laienevad üldistused. Absurdi ja iroonilise optimismi segus saavad laval kokku mängulisus ja tõsidus – naljaks kiskuv stseen võib mõne repliigiga muutuda kommentaariks oma aja hirmude ja vaikimiskohustuse kohta. Nii on näidendit peetud üheks oluliseks teoseks, mis toetas uue laadi läbimurret eesti teatris ja avas eesti näitekirjandusele võimaluse kõlada ka väljaspool kodulava. Raamatuna on see lühike, kuid tihe tekst, mis kõnetab lugejat eelkõige keele, rütmi ja korduvate motiivide kaudu.

Paul-Eerik Rummo on kirjastuste ja raamatupoodide tutvustustes esitatud eesti kirjaniku, luuletaja ja dramaturgina, kes kuulub 1960. aastate uuendusliku põlvkonna kesksete nimede hulka. Tema teoste loetelu ulatub varastest luulekogudest ja lastelugudest Tuhkatriinumängu-sarnaste näidenditeni ning on hiljem koondatud näiteks draamatekstide valikkogusse Kogutud mänge. Rummo loomingut seostatakse otsingulise vormitunnetuse ja keelest lähtuva mõtlemisega, kus argine kõne ja filosoofiline üldistus on tihedalt põimunud. Lisaks kirjandusele on ta tegutsenud avalikus elus ja poliitikas, kuid Tuhkatriinumäng kinnitas tema positsiooni eelkõige autorina, kes tõi eesti teatrisse teistsuguse kõlamaailma ja mõtteviisi, mille mõju on hilisemates lavastustes selgelt tajutav.