Raamat on hetkel otsas

Jäta oma e-postiaadress ja teavitame Sind kui raamat uuesti müüki tuleb!

Toote teavituse saamiseks saadetakse Sulle e-kiri ainult antud raamatu müükitulekul.

Uno Mereste

Õigusloome radadel

Õigusloome radadel

  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Juura | 2001
  • 319 lk | Pehmekaaneline | 160 x 224 mm
  • ISBN: 9985750667
  • Keel: eestikeelne

„Õigusloome radadel” on Uno Mereste artiklikogumik, mis koondab tema mõtteid ja seisukohti Eesti õigusloome kohta omariikluse taastamise järgsel kümnendil. Autor oli aktiivselt seotud seadusandliku tööga ning tema kirjutised peegeldavad selle aja õigusloome vaidlusi ja põhimõttelisi küsimusi. Kogumikust leiab artikleid, kus analüüsitakse seadusandlikke protsesse, arutletakse õigusriigi aluste üle ning antakse hinnanguid vastuvõetud seadustele. Enamik tekste on poleemilise laadiga, pakkudes kriitilisi tähelepanekuid ja argumenteeritud ettepanekuid seadusandluse täiustamiseks.

Raamat käsitleb korduvalt mitmeid keskseid teemasid, mis olid ja on olulised iga õigusriigi arengus. Mereste rõhutab seaduse mõistete selge ja üheselt mõistetava defineerimise vajadust, vastandudes ähmastele või mitmetähenduslikele terminitele. Ta toob esile õigusloome interdistsiplinaarse lähenemise olulisuse, vastandades seda kitsarinnalisele legalismile. Samuti kaitseb ta seadusandluse loogilist ülesehitust, hoiatusi vääralt mõistetud pragmaatilisuse eest ning rõhutab seaduste arusaadavust võimalikult paljudele inimestele. Nii moodustab kogumik ühtaegu analüütilise ja kriitilise sissevaate Eesti õigusriigi kujunemisse.

Uno Mereste (1928–2009) oli eesti majandusteadlane, poliitik ja õppejõud, kelle tegevus ulatus nii akadeemilisse kui ka avalikku sfääri. Ta oli Eesti Kongressi ja hiljem Riigikogu liige, samuti Eesti Panga nõukogu liige. Mereste on avaldanud mitmeid töid majanduse ja poliitika teemadel, kuid tema osalemine õigusloomeprotsessides andis talle ainulaadse kogemuse ka seadusandluse vallas. „Õigusloome radadel” kajastab tema pühendumust demokraatliku õigusriigi arendamisele ning jääb oluliseks allikaks Eesti taasiseseisvumise järgse õiguskorralduse mõtestamisel.

Vaata detaile
Vaata detaile