Kuulge, kuulge, tuleb juba.... Luuletused jõululumele

Uno Sikemäe luulekogu „Kuulge, kuulge, tuleb juba… Luuletused jõululumele“ on pühendatud talveaja tundmustele ja jõulude ootusele, kandes endas nii lapsemeelsust kui nostalgiat. Kogumik sisaldab peamiselt lühikesi, lihtsas ja rütmilises keeles kirjutatud luuletusi, mis sobivad ettelugemiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Luuletustes põimuvad lumised maastikud, toasoojus, jõulude salapära ja valguseootus. Sageli on need kirjutatud kõnekeelses ja vahetus laadis, justkui kuuluksid need kellegi isiklikku mälestusteraamatusse, milles igal aastal korratakse samu armsaks saanud rituaale.

Sikemäe tekstid ei keskendu pelgalt jõuluööle, vaid talvele laiemalt: varajastele hangedega hommikutele, küünlavalgele, metsa vaikusele ja laste rõõmule lume sees. Luuletused ei ole pateetilised ega õpetlikud, vaid pigem mängulised, kohati humoristlikud ja vaoshoitud tundelised. Neis on kuulda ka aastate kogemust – autor jälgib maailma rahulikult ja tähelepanelikult, lubades endale paiguti ka melanhooliat. Ühtlasi peegeldub kogu tekstides looduslähedane tunnetus, kus iga lumehelves ja vaikselt langev vari võib olla sõnum või mälestus.

Uno Sikemäe (1924–2017) oli eesti kirjanik, kelle looming on tihedalt seotud argise elu ilu ja lihtsate hetkede sõnastamisega. Ta on avaldanud nii proosat, publitsistikat kui ka luulet, olles aastakümneid tegev ka ajakirjanduses. Tema hilisem luule, kuhu kuulub ka „Kuulge, kuulge, tuleb juba…“, on soe ja mõtlik, peegeldades elu lõpupoole vaatlust ning soovi jagada seda, mis on ajaga muutunud kalliks. See raamat ei ole mitte lihtsalt jõululuulekogumik, vaid vaikne kutse märgata pühadeaegset vaikust ja valgust iseendas.