Uusi teid algõpetuses. Metoodiline käsiraamat. 3. jagu

Kolmas jagu metoodilisest käsiraamatust „Uusi teid algõpetuses” keskendub õpetamise korraldamisele 3.–4. õppeaastal, rõhutades keskustlusel põhineva õpetusmeetodi ja individuaalse tööviisi lõimimist klassiõpetusse. Tegemist on põhjaliku pedagoogilise juhendiga, mis juhib tähelepanu õpilaste aktiivsele kaasamisele ning nende iseseisva mõtlemise ja tegutsemise arendamisele. Käsiraamat kirjeldab üksikasjalikult, kuidas õpetaja saab korraldada õppetööd nii, et õpilaste loovus, tähelepanu ja arutlusvõime oleksid pidevalt rakendatud ning klassis valitseks koostöö ja isikliku vastutuse tunne.

Autorid toetuvad keskustlusõpetuse põhimõttele, mille kohaselt teadmised kujunevad pigem ühises arutelus ja kogemuse jagamises kui pelgalt õpetaja suunatud loengulikus esituses. Samal ajal nähakse vajadust ka individuaalse lähenemise järele – iga õpilase võimete ja tempo arvestamine on osa terviklikust õpetuskäsitlusest. Käsiraamat esitab arvukalt praktilisi soovitusi tunni ülesehituse, tööde jaotamise ning õpilaste tegevuse organiseerimise kohta, pakkudes süsteemi, milles vabadus ja distsipliin on omavahel tasakaalus. Eesmärgiks ei ole pelgalt faktide õpetamine, vaid tervikliku isiksuse kujundamine algkoolis.

Väljaandjaks on Eesti Õpetajate Liit, mis tegutses aktiivselt hariduselu uuendamise ja õpetajate enesetäienduse toetajana. See käsiraamat on osa laiemast sarjast, mille kaudu tutvustati uue kooli ideid, tuginedes progressiivse pedagoogika vooludele Euroopas. Kolmas jagu jätkab varasemates köidetes alustatud mõttekäike, suunates õpetajat areneva lapse arvestamisele kui õpetustöö kesksele tegurile. Teos peegeldab ajastut, mil Eesti algkool püüdis end lahti rebida traditsioonilisest tuupimiskultuurist ning kujundada haridussüsteemi, mis arvestab last kui aktiivset ja mõtlevat osalejat.