Kino on saatan, kes imeb su rinda. Vene kino katekismus

See raamat on saatanlik, sest jälgib vene filmi, aga sealne kinolugu pulbitseb kui põrgukatel, on pulbitsenud juba sajandi, tsaristlikust tumedast melodraamast alates, läbi avangardismi, romantismi, stalinismi, idealismi, läbi kire, künismi, orgasmi, ustavuse, pugemiste, reetmiste, kõrgkunsti, ideoloogia ja haltuura, läbi vere, rooja, reovolutsioonide, sõdade, läbi Kremli, koonduslaagrite, kommunaalkorterite, aktuste, Stalini preemiate, läbi arreteerimiste otse võtteplatsil, läbi viina, narkotsi, hulluse, mõrvade, suitsiidide ja mahalaskmiste. Venemaal on filme vändanud poksijad, poeedid, tšekistid, fotograafid, kingsepad, talupojad, juudid, grusiinid, korealased, armeenid, sakslased. Venelasedki. Ka Baltikumist on märke. Eisenstein sigis ju Riias, Nigmatullin mõrvati Vilniuses, “Stalker” vändati Tallinnas. Eesti kinoke rippus aastakümneid vallaslapsena vene nisa otsas.