Valge pilv. Punane tuul

Alma istus aidas kummuli käänatud viljavakal, kirstukaanele toetatud peegli ees ja ehltis end kiriku minekuks. Ta tundis rõõmu oma raskeist pronksiläikega palmikuist, näo rõõsast jumest, huulte värskest punast ja naeratas heal meelel. Tuli nähtavale kaks rida valge räni karva hambaid, nii peeni ja kauneid, et ta suud ei raatsinud sulgeda.