17. sajandi ja 18.sajandi alguse eestikeelne juhuluule

Villem Alttoa koostatud kogumik „17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule“ koondab varase eestikeelse luuležanri, mida iseloomustab sidusus konkreetsete sündmuste ja olukordadega. Juhuluule loodi eelkõige kindlaks puhuks – olgu selleks pulm, matus, koolilõpetamine või mõne silmapaistva isiku austamine. Teoses leiduvad tekstid annavad ülevaate sellest, kuidas sakraalne ja ilmalik põimusid toonases kirjanduses, peegeldades nii rahvahariduse tõusu, luteri usu mõju kui ka kohalike kogukondade kultuurilisi eripärasid.

Kogumikus esitatud luuletused on enamasti seotud vaimulike või kooliharidust saanud autoritega, kelle sulest pärines suurem osa 17. ja 18. sajandi kirjakeelest. Tekstid on sageli didaktilised, moraliseerivad ning tuginenud piiblitekstidele või klassikalistele eeskujudele, ent sisaldavad samas kohaliku värvinguga detaile – viiteid Eesti oludele, rahva elule ja keelelisele väljendusviisile. Alttoa poolt valitud ja kommenteeritud tekstid on esitatud koos ajaloolise konteksti ja keeleliste märkustega, võimaldades mõista nii sisulisi kui vormilisi eripärasid. Juhuluule kaudu saab lugeja aimu, kuidas hakati eesti keelt kujundama kirjanduse ja hariduse kandjaks.

Villem Alttoa oli silmapaistev kirjandusteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud, kelle uurimisteemad keskendusid eesti kirjakeele ja -kirjanduse varasemale arengule. Tema töödes oli oluline koht 17.–19. sajandi tekstide väljaandmisel ja kommentaariumiga varustamisel. Käesolev kogumik on osa tema järjekindlast püüdlusest dokumenteerida ja mõtestada eesti keele kirjandusliku traditsiooni kujunemist, pakkudes väärtuslikku allikmaterjali nii kirjandus- kui kultuuriloolisteks uurimusteks. Teos sobib kasutamiseks akadeemilistes ringkondades, ent pakub huvi ka lugejale, kes soovib süveneda eesti kirjanduse varasematesse kihtidesse.