Ego ehk surma profülaktika. Hüpnotisööri pihtimus

Vladimir Levi teos „Ego ehk surma profülaktika. Hüpnotisööri pihtimus” on autobiograafiliste ja filosoofiliste joontega kirjutatud sisekaemuslik raamat, milles autor uurib inimese psüühika piire, elutunnetust ja elu ja surma vahelist pingevälja. Pealkirjas viidatud „ego” tähistab siin mitte üksnes psühholoogilist mina, vaid ka eksistentsiaalset tuuma, mille ümber kujunevad inimese hirmud, enesekaitsemehhanismid ja igatsus terviklikkuse järele. Levi läheneb oma teemale isiklikult ja poeetiliselt, ühendades psühhiaatri, filosoofi ja kirjaniku vaateviise.

Raamatu aluseks on mõtteline pihtimus, mille käigus autor arutleb hüpnoosi, vaimse mõjutamise ja inimese sisemaailma muutmise võimaluste üle. Ta ei keskendu tehnilistele detailidele ega terapeutilistele juhtumitele, vaid süveneb laiemalt küsimusse, mida tähendab elada teadlikult ning kuidas tulla toime sisemise vastuolulisuse ja surelikkuse kogemusega. Tekstis vahelduvad fragmendid isiklikest läbielamistest, meditatsioonilised mõtisklused ning eksistentsiaalsed vaatlused, mille kaudu avatakse inimese sisemine haavatavus, ent ka tema võime enesetervenduseks. Hüpnoos kui kujund esindab siin teadvuse muutmist — vahel tahtlikult, vahel elu enda poolt esile kutsutuna.

Vladimir Levi (sündinud 1938) on vene psühhiaater, psühhoterapeut ja kirjanik, kelle teosed on tuntud oma poeetilise keele ja vaimse sügavuse poolest. Ta on avaldanud mitmeid menuraamatuid psühholoogiast, enesearengust ja loovusest, milles ühineb teaduslik arusaam inimese hingelisest keerukusest empaatiliselt kirjandusliku väljenduslaadiga. „Ego ehk surma profülaktika” on üks tema introspektiivsemaid ja isiklikumaid raamatuid, kus lugeja ei kohta niivõrd juhendajat kui kaasamõtlejat, kes otsib koos vastuseid inimese olemuse põhiküsimustele.