Uus tsivilisatsioon 2. osa. Armastuse kombestik

Vladimir Megre teose „Uus tsivilisatsioon. 2. osa: Armastuse kombestik“ keskmes on visioon ühiskonnast, mis rajaneb harmoonilisel kooseksisteerimisel looduse, vaimsuse ja perekeskse eluviisi vahel. Raamat kuulub laiemasse „Anastasia“ sarja, kus autor jutustab oma kohtumistest Siberi taigas elava erakliku naisega, kelle teadmised maailmaehitusest, inimese potentsiaalist ja loodusega kooskõlas elamisest pakuvad alternatiivi kaasaegse ühiskonna normidele. Selles osas keskendutakse eriti armastuse tähendusele, selle kasvatamisele ja sellele, kuidas inimeste vahelised sidemed mõjutavad nii perekonda kui ka kogu tsivilisatsiooni arengut.

Megre esitab oma mõtted dialoogilises vormis, põimides isiklikke kogemusi ja Anastasia õpetusi. „Armastuse kombestik“ ei käsitle armastust ainult romantilises tähenduses, vaid vaimse ja ühiskondliku alusjõuna, mis loob püsivaid ja loovaid suhteid. Tugev rõhuasetus on laste kasvatamisel, pere kui vaimse keskuse rollil ning looduse mõistmisel kui õpetajal. Autor kritiseerib kaasaegset haridus- ja väärtussüsteemi, milles kaob sidusus inimese ja looduse vahel, ja pakub asemele vaimselt teadlikku, intuitiivset ning ökoloogiliselt jätkusuutlikku eluviisi, mis tema hinnangul viib uue tsivilisatsiooni sünnini.

Vladimir Megre (sündinud 1950) on vene ettevõtja ja kirjanik, kes sai tuntuks „Anastasia“ sarjaga, mille esimene osa ilmus 1990ndate lõpus. Tema raamatud on inspireerinud ulatuslikku liikumist, mille keskmes on niinimetatud „perekonnamõisate“ idee — elu looduses, isevarustusel ja sügaval perekondlikul sidemel põhinev elukorraldus. „Uus tsivilisatsioon. 2. osa“ jätkab seda ideelist liini, ühendades filosoofilise käsitluse praktiliste soovitustega. Teos kõnetab lugejat, kes otsib maailmavaatelist alternatiivi, tunneb huvi ökoloogilise eluviisi ja vaimsuse sidustamise vastu ning soovib mõtiskleda selle üle, millist väärtust kannab tõeline, sügavalt tajutud armastus.