Ma olin Timbuktus

Werner Legère teos „Ma olin Timbuktus“ on põnev ja elulähedane reisikiri, mis viib lugeja ühele eksootilisemale ja raskemini ligipääsetavale teekonnale Aafrika südamesse. Raamatus kirjeldatakse rasket ja sageli eluohtlikku retke läbi kõrgete ja lõhestatud mägede, pragudest looklevate radade ja halastamatu kuumuse. Lugu rullub lahti justkui päeviku või filmilindi kaudu, kus iga samm, iga pilk taevasse ja iga veriseks hõõrutud jalg saab oma tähenduse. See ei ole pelgalt reis geograafilises mõttes, vaid ka vaimne katsumus ja sisemine pingutus.

Juhtfiguur Ibrahim, keda ümbritseb vastuoluline autoriteet ja saladuslikkus, sunnib teelolijaid edasi, vaatamata nende kurnatusele ja appihüüetele. Kõrvetav päike ja läbipääsmatud kuristikud rõhutavad keskkonna vaenulikkust, kuid samas ka inimliku vastupidavuse piire. Lugeja seisab silmitsi karmide tingimustega, milles eksisteerimine ise muutub kangelaslikuks aktiks. Kaaslased kannatavad, kuid edasi liigutakse visalt ja sihipäraselt – justkui elu enda sümbol.

„Ma olin Timbuktus“ pole üksnes reisikiri kaugest paigast, vaid jutustus inimese tahtejõust, kultuurilisest kokkupuutest ja unistuste nimel kantavatest ohverdustest. See on atmosfääriline, pingeline ja samas poeetiline raamat, mis avab Aafrika mandri varjatud kihistusi ning näitab, milline hind võib olla ühel ilmalikul unistusel – jõuda Timbuktusse.