Must küünal

„Must küünal” kirjeldab karmi tegelikkust natsi-Saksamaal, kus Gestaapo siseringis valitsevad umbusk, manipuleerimine ja ootamatu kadumise hirm. Krakmeyeri rahuliku fassaadi taga on pikk teenistusaeg, mis on ta muutnud ükskõikseks kõigi kadunute suhtes – kuni teda hakab ähvardama oht sattuda ise selleks, keda süüdistatakse või kõrvaldatakse. Pealtnäha kuiva ametniku elu varjutavad hääletud siseheitlused, sest aastate jooksul kogetu on õpetanud, et ka laitmatult ustavad võivad ühel hetkel „haihtuda“. Teose teine tegevusliin viib Sahara lääneossa, El Paraíso oaasi vangla müüride vahele. Fred Laurenz, kes seal vangistuses viibib, püüab eelseisva põgenemisega võimatut korda saata – pääseda esimesena vabadusse kohast, kust keegi pole seni eluga välja tulnud. Vabaduseiha ja hirm on umbses, palavas kõrbes samavõrd rõhuv kui natsi-Saksamaa julm nõiajahi-õhustik. Seiklused, reetmised ja inimlik visadus põimuvad omavahel, luues pildi ajast, mil usaldus oli luksus.